Neuroloog selgitab, millised on insuldi häirekellad

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
Suureks ohuteguriks on vererõhuhaigus, mille korral on inimesel aastate või isegi aastakümnete jooksul vererõhk normist kõrgem.
Suureks ohuteguriks on vererõhuhaigus, mille korral on inimesel aastate või isegi aastakümnete jooksul vererõhk normist kõrgem. Foto: Shutterstock

«Insulti ei ennusta reeglina miski ette. Ainult juhul, kui haigel on tekkinud transitoorne isheemiline atakk ehk minutite-tundidega möödunud insuldi sümptoomid, või minutite-tundidega möödunud nägemise kadumine ühest silmast, on suur risk lähiajal, tundidel-päevadel, saada tabatud insuldist,» räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis. 

Insuldiriski saab aga elustiilimuutustega oluliselt alandada, näiteks loobudes suitsetamisest.

Insuldil on kolm vormi. Isheemilise insuldi puhul, mida nimetatakse ka ajuinfarktiks, ummistub ajus veresoon. Selle tulemusena hukkub osa ajust, mida veresoon varustas, kui ei sekkuta kiiresti. Teine vorm on hemorraagiline insult ehk aju verevalum – selle korral läheb veresoon katki ja veri jookseb ajju. Kolmas insuldi vorm tekib aju veenide tromboosist ehk sulgusest tingitult, mis viib samuti ajukahjustuseni, ent on harvaesinev.

«Enamikul juhtudel on insult kergelt diagnoositav,» tõdeb doktor Kreis. «Ebatüüpilisi märke on palju, kuid nende esinemissagedus harv. Oluline on siiski see, mida esineb sageli, näiteks ühe jäseme või kehapoole nõrkus ja/või tuimus, mis tekib äkki.» Parema kehapoole halvatuse puhul kaasneb paremakäelistel inimestel tavaliselt ka kõnehäire. Inimene kaotab kõnevõime täielikult või osaliselt. Jutt võib muutuda ka seosetuks ja mittemõistetavaks. Samuti ei pruugi ta aru saada, mida teised räägivad. Lisaks võib Kreisi sõnul kaasneda näopoole halvatus, käe nõrkus, äkki tekkinud tasakaalutus ja nägemishäire. «Oluline on, et insulti iseloomustab äkki tekkinud sümptomaatika, mitte aeglaselt, päevade ja nädalatega süvenev.»

Kuna insuldiga ei kaasne tavaliselt valu, nagu südameinfarkti puhul, on suurim tehtav viga ootama jääda, et äkki läheb üle. Sümptomite puhul tuleks aga häbitundeta reageerida, isegi kui hiljem selgub, et probleem seisnes muus.

Insuldi riskitegurid

Ajuinfarkti algpõhjus on Kreisi sõnul tavaliselt ateroskleroos, mille puhul toimub arterite lupjumine, mille tulemusena muutuvad need hapraks.

Põhjuseks võivad olla ka muud veresoone sulgumist põhjustavad seisundid, näiteks südame rütmihäired. «Kui süda on rütmist väljas, võivad südames tekkida trombid ja need võivad liikuda ajju,» selgitab dr Kreis.

Teise infarktivormi ehk ajuverevalumi peamine riskitegur on kõrge vererõhk. Vererõhu äkiline tõus ei ole kõige kriitilisem tegur – teadaolevalt võivad hea tervise juures sportlased taluda soorituse ajal väga kõrget vererõhku. Ohutegur on Kreisi sõnul vererõhuhaigus, mille korral on inimesel aastate või isegi aastakümnete jooksul vererõhk normist kõrgem, üle 135/85 millimeetrit elavhõbedasammast (mm Hg). Siis tekivad veresoontes muutused, mis muudavad need hapraks ja ei ole enam palju vaja, et veresoon lõhkeks.

«Insuldi riskifaktoreid on palju. Need jagatakse mittemõjutatavateks, nagu vanus, ja mõjutatavateks, nagu ebaõige eluviis: suitsetamine, alkoholiga liialdamine, narkootikumid, vähene liikumine, ebaõige dieet, psühhoemotsionaalne stress, ja haigused, nagu kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, südame rütmihäired, südamepuudulikkus ja teised. Mida rohkem on riske, seda tõenäolisemalt tekib haigel insult,» tõdeb neuroloog.

«Peamine insuldi riskifaktor on suitsetamine. Kui inimene saab suitsetamisest loobuda või veel parem – pole seda kunagi alustanud –, väheneb tal insuldirisk kuni viis korda.»

Elustiili muutes on võimalik insuldiriski vähendada ja Kreisi sõnul on ohud samad mis infarkti puhul. «Ainuke viis insulti vältida on tegeleda nimetatud riskifaktorite mõjutamisega: järgida üldtuntud tervisliku elu põhimõtteid ja tarvitada kohusetundlikult arsti kirjutatud ravimeid,» ütleb neuroloog.

Artikkel ilmus esimest korda 24. detsember 2019.

Tunni kestvad insuldiga sarnanevad sümptomid

Transitoorne isheemiline atakk (TIA) on tervisehäire, mis sarnaneb insuldiga, kuid mille sümptomid mööduvad. TIA põhjus on peaaju- või silmaarterite vereringe häire tromboosi või emboolia tõttu, mis on tekkinud arterite, südame- või hematoloogiliste haiguste tulemusena, ja seda peaks käsitlema erakorralise seisundina.

Sümptomid võivad olla näiteks nõrkus või kohmakus ühes kehapooles, samaaegne mõlema kehapoole nõrkus, neelamishäire, tasakaaluhäire, kõnest arusaamise või kõnelemise häired, lugemishäire, kirjutamishäire, arvutamishäire, pudistav kõne, tundlikkushäire ühes kehapooles, nägemishäired, osaline või täielik pimedus ühes silmas, pimedus pooles või veerandis vaateväljas, kahepoolne pimedus, topeltnägemine, peapööritus, käitumuslikud häired, raskused riietumisel, juuste kammimisel, hammaste pesemisel, ruumiorientatsioonihäired, mäluhäired.

Ligikaudu kaks kolmandikku transitoorsetest isheemilistest atakkidest kestab vähem kui tund, ning kuna sümptomid taanduvad täielikult, diagnoositakse seda enamasti tagantjärele. TIA järel on isheemilise insuldi risk suur: esimese 48 tunni jooksul 2,5–5 protsendil, esimesel nädalal kuni 13 protsendil ning kuue kuu jooksul kuni 20 protsendil. Uuringud näitavad, et kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79 protsenti insultidest.

Allikas: Eesti Arst

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles