/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/12/30/12840598t1h66a7.jpg)
Erinevate südame-veresoonkonna häiretega seoses uuriti haigete vaimset võimekust, näiteks mälu, tähelepanu ja reageerimiskiirust, vahendab ajakiri Eesti Arst.
Südame-veresoonkonna haigused võivad kaasa tuua üllatava probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme Hollandi ülikooli koostöös tehtud uuringusse kaasati 160 südamepuudulikkusega haiget, 107 unearterite stenoosiga patsienti (suurte veresoonte kahjustus, läbilaskvuse häire) ning 160 patsienti, kel olid MRI uuringul tuvastatud ilma nähtavate sümptomiteta infarktikolded ajus. Kõik patsiendid läbisid kompleksse kognitiivse võimekuse uuringu. Kognitiivset võimekust iseloomustavad näiteks taju, tähelepanu, mälu, mõtlemisprotsessid ja nende kiirus, samuti planeerimisvõime. Tulemusi võrreldi kontrollgrupiga, kuhu kuulus 128 ilma nimetatud häireteta isikut.
Võrreldes kontrollgrupi isikutega, esines südame-veresoonkonna häiretega patsientidel kognitiivseid häireid oluliselt sagedamini. Kognitiivse võimekuse häired tuvastati 18 protsendil südamepuudulikkusega patsientidest, 36 protsendil unearterite stenoosiga ja 45 protsendil tüüpiliste sümptomiteta kulgenud infarktiga patsientidest. Kõikidel kardiovaskulaarse häirega patsientidel oli enam häiritud mälu, tähelepanuvõime ning psühhomotoorse funktsioneerimise kiirus.
Paljudel juhtudel on võimalik raviga ajukahjustuse kujunemist kas vältida või selle väljendumist vähendada.