Visa valu aitab vähendada üllatav tegevus

Teisi aidates tajub aju vähem valu. Foto: Shutterstock

Juba Charles Dickens kirjutas, et keegi pole siin maailmas mõttetu, kui ta kergendab teise koormat. Teadus annab kinnitust, et altruistlik käitumine – mis on määratletud kui teiste heaolu seadmine enda omast ettepoole ilma midagi vastu ootamata – parandab tervist.

Uuringutes on saanud kinnitust, et vabatahtlik tegevus vähendab stressi ja leevendab depressiooni. See võib vähendada ka kognitiivse kahjustuse riski ja aidata isegi kauem elada.

Samuti näib, et kinkimine aitab toime tulla valuga. 2017. aasta uuringus tõdesid vabatahtliku tööga tegelevad kroonilise valu all kannatavad inimesed, et nende valu on vähenenud ja kasvanud eesmärgipärasus.

Uues uuringute sarjas võib olla leitud põhjus sellele fenomenile: valulikule stimulatsioonile reageerivad ajupiirkonnad näivad andmise kogemuse korral desaktiveeruvat ehk elektriliste impulsside aktiivsus nendes langeb oluliselt.

Uurimus näitas, et valu alanes altruistlikke tegusid sooritades koheselt.

USA riikliku teaduste akadeemia ajakirjas Proceedings eile avaldatud uuringutes testiti 287 inimese peal erinevaid altruismi stsenaariume.

Üks nendest leidis, et kes olid pärast maavärinat vabatahtlikult verd annetanud, kogesid vähem valu kui need, kes tegid rutiinset testi, hoolimata suure nõela kasutamisest. Teisel puhul paluti kroonilist valu kannatavatel vähipatsientidel vaaritada ja koristada kohalikus vähikeskuses – kellele anti ülesandeks teha seda teiste heaks, kogesid valu alanemist võrreldes enda tarvis pingutavate haigetega. Inimesed andsid oma valu intensiivsusele hinnangu ja head tehes langes see üle 62 protsendi.

Kolmandal juhul palusid uurijad vabatahtlikel annetada raha orbudele ja küsisid, kui suurt kasu uskusid heategijad oma panusest sündivat. Vabatahtlikele anti seejärel kätte elektrilööke, uurides samal ajal aju magnetresonantstomograafiaga (MRT). Tulemused näitasid, et annetajate ajude valu kontrollikeskused reageerisid valulikule aistingule vähem kui nendel, kes raha ei andnud. Veelgi enam – mida rohkem arvasid inimesed oma panusest kasu sündivat, seda vähem reageeris nende aju valule. Tähendus, mille inimesed oma heategudele andsid, ennustas, kui palju valu aju tajub.

Vaja on veel küll täiendavaid uuringuid, aga teadurid arvavad, et meditsiinis peaks kaaluma altruismi kasutamist täiendavalt praegustele valuravi meetoditele.