/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2019/12/31/12842566t1h1539.jpg)
Taanis korraldatud rahvastikupõhises uuringus analüüsiti vaimsete häiretega isikute suremust, surmapõhjusi ja haigusega kaotatud eluaastaid, kirjutab Eesti Arst.
Suur uuring näitas, milliste vaimse tervise häiretega kaasneb oluliselt lühem elu (1)
Analüüs põhines 7 369 926 Taani elaniku andmetel aastatest 1995–2015. Jälgiti 10 erineva vaimse häire diagnoosiga isiku suremust ja surmapõhjusi võrrelduna tavapopulatsiooni isikutega.
Vaimsete häiretega isikute seas registreeriti 28,7 surma 1000 isiku kohta aastas, tavapopulatsioonis oli see näitaja 12,9. Suremuskordaja (surmi aastas 1000 isiku kohta) erines sõltuvalt vaimse häire iseloomust, olles suurim sõltuvushäiretega isikute seas – 3,91 – ja väikseim meeleoluhäiretega isikute hulgas – 1,92.
Vaimsetest häiretest tingituna kaotatud eluaastate arv, 14–18 aastat, oli suurim sõltuvushäiretega meeste seas ja väikseim – 5,4 aastat – meeleoluhäiretega naiste seas. Vaimsete häiretega isikute seas oli suitsiid surmapõhjusena sagedasem võrreldes tavapopulatsiooniga, kuid üldiselt olid surmapõhjused mõlemas vaadeldud grupis sarnased. Sellest tulenevalt on vajalik vaimsete häiretega isikute arstlikul käsitlemisel enam tähelepanu pöörata nende üldisele terviseseisundile.