Perearst lahkab ketodieeti – miks, kellele ja millised on kõrvaltoimed?

Kaalu langetamise eesmärgil ei maksa dieeti arstiga konsulteerimata katsetada, eriti krooniliste haiguste ajaloo puhul. Väga madala süsivesikute sisaldusega dieedil on tavaliselt suurem kõrvaltoimete hulk – esineb kõhukinnisust, peavalu, halba hingeõhku ning palju muud.»

FOTO: Shutterstock

Keto ehk ketogeenne dieet on väga madala süsivesikute sisaldusega dieet, mis tähendab tavaliselt vähem kui 50 grammi süsivesikute söömist päevas. Tegemist on maailmas suurt populaarsust koguva dieediga, aga kas, kellele ning millistel juhtudel see üldse sobib, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

«Ketodieedi puhul sunnitakse keha kasutama erinevaid energia saamise viise. Energia saamiseks põletab keha süsivesikute asemel rasva, jõudes seisundisse, mida nimetatakse ketoosiks,» räägib perearst. «Kuigi antud dieedi täpsed mehhanismid on ebaselged, arvatakse, et ketoosil on aju kaitset soodustav toime: erinevad uuringud on tõestanud, et pooltel epilepsiaga noortel inimestel oli pärast dieedi järgimist vähem krampe. Mõned varased uuringud on näidanud, et sellest võib olla kasu ka suhkruhaigete veresuhkru kontrollimisel,» selgitab Saadi, Ta lisab, et praegu tehtavates uuringutes vaadeldakse ketogeenset dieeti kui kehakaalu säilitamise strateegiat, hetkel on seda puudutavat objektiivset informatsiooni pigem vähe. 

Kuigi ketodieeti on palju uuritud, on siiani väga vähe tõendeid selle kohta, et seda tüüpi toitumine oleks pikaajaliselt efektiivne või ohutu, välja arvatud epileptikute puhul. «Kaalu langetamise ja säilitamise eesmärgil ketogeense dieedi pidamine on miski, mida ma arstiga konsulteerimata teha ei soovitaks, seda eriti juhul kui inimesel on esinenud kroonilisi haigusi,» ütleb Minudoc.ee perearst. «Lisaks on väga madala süsivesikute sisaldusega dieedil tavaliselt suurem kõrvaltoimete hulk – esineb kõhukinnisust, peavalu, halba hingeõhku ning palju muud.» 

Antud dieedi käigus välistatakse menüüst ka paljud toiduained, mis tervisele kasulikud on. «Kuigi ketogeenset dieeti võib soovitada mõnele kontrollimatu epilepsiaga patsiendile, tekitab küsimusi dieedis sisalduva toidu kõrge rasvasisaldus – ja eriti ebatervisliku küllastunud rasva kõrge sisaldus – koos toitainerikaste puuviljade, köögiviljade ja terade piirangutega.» Saadi sõnul võib sel juhul organismi mikrotoitainete vajadus täitmata jääda ning kuna rasvade sisaldus menüüs kasvab oluliselt, võib kasvada südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise risk.

Toitumisharjumuste muutmine võib esialgu organismis nii vaimse kui kehalise stressi tunnuseid põhjustada – see peegeldub väsimuse, meeleoluhäirete, halva une või ärevuse näol. «Piirangud on keto puhul üsna ranged ja maksimaalselt tuleb piirata levinud meeleoluparandaja ehk lihtsuhkru tarbimist. Selline dieet ei sobi hiljuti sünnitanud naistele, sest tekib piima tootmise vähenemise oht; teismelistele, kuna võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid; eakatele, kellel esineb niigi sageli unehäireid ning luude hõrenemist – ketogeenne dieet võib neid seisundeid süvendada. Kroonilisi raskemaid ainevahetushäireid ja seedekulglahaiguseid põdevatele inimestele ei sobi see samuti –  nende dieet peab olema täisväärtuslik ja tasakaalustatud.»

Populaarne