Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/10/08/12634283t1hede2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/10/12864688t1hd97c.jpg)
Hong Kongi teadlaste hinnangul on üks kolmest Hong Kongis elavast täiskasvanust viimaste kuude protestide tõttu kogenud post-traumaatilise stressihäire sümptomeid ning ühel kümnest esinesid depressiooni sümptomid.
Post-traumaatilise stressihäire esines 2019. aasta novembri seisuga 32 protsendil täiskasvanutest. 2014. aasta protestide järel oli see protsent kuus korda väiksem ehk häire esines viiel protsendil täiskasvanutest. See tähendab, et 7,4 miljoni elanikuga linnas on 1,9 miljonit post-traumaatilise stressihäire sümptomitega inimest.
11 protsendil täiskasvanutest on depressiooni sümptomid – see protsent on võrreldav terrorirünnakute, looduskatastroofide või sõjakonfliktide järgse olukorraga. Samuti leiti, et poliitikasündmuste jälgimine sotsiaalmeedias suurendas depressiooni ja post-traumaatilise stressihäire riski.
Hong Kongi Ülikooli teadlaste sõnul ei ole Hong Kongil piisavalt ressursse puhkenud vaimse tervise kriisiga toime tulemiseks. Tegelikud numbrid võivad olla isegi suuremad, sest uuringusse ei kaasatud alaealisi, kes moodustavad suure osa protestidel osalejatest.