Seksuoloog Imre Rammul selgitab: mida teha, kui seks ei vasta iseenda või partneri ootustele?

Suhtlusprobleemide ületamine annab hoogu juurde ka intiimelule.

FOTO: Shutterstock

Millist kasu tõuseb seksist tervisele ja mis on soovide kohase intiimelu saavutamisel peamised takistused? «Nii palju kui on inimesi, nii palju on probleeme. Lisaks igasugused suhteprobleemid, mis võivad olla tekkinud puudulikust või valest informatsioonist,» räägib Confido meditsiinikeskuse psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul.

Kui palju seksi on normaalne?

Iseensest pole vaja seksimiseks ettekäänet. «Lisaks pole ka põhiseaduses kirjas, kas ja kui palju peab seksima,» heidab Rammul nalja. Seksuaalne rahuldus ja erutus on mitmetahuline ja sellest rääkides tuleb laskuda ka keemiasse. «Orgasmi järel tekib organismis tõeline biokeemiline torm, milles osalevad enforfiinid, dopamiin, serotoniin, oksütotsiin ja veel mitmed ained,» selgitab seksuoloog ja lisab, et organism ujutatakse juba mõne sekundi jooksul üle stressi vähendavate ja isegi valuvaigistavalt toimivate ainetega, misjärel keha lõdvestub ja inimest haarab õnnetunne.

«Seksivajadus on inviduaalne ja eks see olene ka partneritest, kuidas üksteise soovid keskmaal kokku saavad,» räägib Rammul, et ühele sobib seksida natukene rohkem, teisel jälle veidi vähem. On olemas mõned keskmised, mille alusel saab igaüks hinnata, kuivõrd tema seksuaalaktiivsus sellele vastab. Meestearstide soovitus on seksida tosina jagu kordi kuus selleks, et hoida korras nii vaimne kui ka kehaline tervis.

Keskmine vahekordade arv sõltub otse loomulikult inimese vanusest. Nooremana on see kõrgem, vanemas eas natukene madalam. Lisaks muidugi sellest, kui kaua on paar koos elanud. Kui paar kohtub, seksib nii mõnigi algul iga päev või mitu korda päevas. Hiljem aga kaks, kolm või neli korda nädalas. Pensionieas on jälle seksimise ja teineteise jaoks rohkem aega ning seksuaalne aktiivsus tõuseb.

Rahuldust pakkuv seks teeb tervisele head

«Regulaarse ja rahuldustpakkuva elu korral on väga arvestatav positiivne mõju inimese psüühikale ja kehalisele tervisele,» toonitab Rammul. Näiteks on uuritud neid, kes on kogenud infarkti. «Inimestel, kelle suguelu on regulaarne ja rahuldust pakkuv, on elulemus viie aasta perspektiivis 50 protsenti kõrgem kui nendel, kes on selle teema enda elust välja lülitanud,» selgitab tohter. See muidugi ei saa olla seksimiseks ainukene põhjus, kuid üpris arvestatav.

Mida teha, kui seks ei vasta ootustele?

Intiimvaldkonda puudutavad probleemid võivad olla näiteks raskused erektsiooni tekkimise ja/või püsimisega, näiteks ärevuse tõttu. Stressi või hirmu tõttu võib ka olla võimetus alustada seksuaalvahekorda, raskused ja/või võimetus saavutada orgasmi, alkoholitarbimise tõttu tekkinud seksuaalfunktsiooni probleemid või seksuaalfoobiad.

Intiimvaldkonna püsivate probleemide korral soovitab Imre Rammul leida üles tee spetsialisti juurde. «Nii nagu ei soovitata ise hambaid parandada, ei tohiks ka tõsisemate seksuaalprobleemidega tegeleda kodukootud diagnooside ja seksipoe kraami abil,» räägib arst.

Kuidas seksuoloogi poole pöörduda, kas üksi või kaksi, on paaride oma otsus. «Mõni käib kõigepealt üksi, luureaktsioonil, vaatab, uurib, katsub maad ja räägib siis oma kaasaga. Teised tulevad kohe koos. Tõsi, vahel kui koos tullakse, olen adunud, et kogu teemast avatult partneri juuresolekul rääkida ei julgeta, siis olen pakkunud välja ka võimaluse nelja silma all juttu teha.»

Vajadusel määrab psühhiaater-seksuoloog ravi või edasise teraapia. «Olenemata probleemide põhjustest ja iseloomust on võimalik seksuaalprobleeme üsna kiiresti lahendada,» kinnitab Rammul. 

Populaarne