Eestis vajavad uut organit 66 raske elundipuudulikkusega inimest

Operatsioon. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

2020. aasta alguse seisuga on Eestis 66 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad uut neeru, maksa, kõhunääret, kopse või südant. Ühel organdoonoril on pärast surma võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele. Allkirjastatud tahteavalduse oma elundite surmajärgseks loovutamiseks on esitanud vaid alla 1 protsendi Eesti elanikkonnast.

Haigekassa alustab kampaaniaga, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust elundidoonorlusest, lükata ümber ühiskonnas levivad müüdid ning julgustada inimesi sellel teemal rääkima. Kampaanias astuvad üles inimesed, kes on saanud elupäästva kingituse – neile on siiratud uus elund.

Elundi või koe siirdamine võib mõnedel juhtudel olla ainus ravimeetod, mis pikendab inimese eluiga ja parandab elukvaliteeti. «Elundidoonorlus on elundite annetamine teisele inimesele raviotstarbel, kui tema enda mõni eluliselt tähtis organ enam ei tööta,» selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi rindkerekirurg dr Tanel Laisaar, kelle juhtimisel tehti 2010. aastal esimene kopsusiirdamine Eestis. Laisaare sõnul saab siirdamiseks eemaldada organeid vaid pärast ajusurma diagnoosimist, eluajal on võimalik teatud erijuhtudel loovutada vaid neeru.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul eemaldatakse Eestis surnud doonorilt elundeid ja kudesid siirdamiseks vaid juhul, kui inimene on eluajal avaldanud tahet nende surmajärgseks loovutamiseks või ei ole olnud selle vastu. «Enamasti arstidel tahteavalduse kohta info puudub, mistõttu tuleb lahkunu otsuse kohta küsida lähedastelt, kes peaksid juhinduma lahkunu soovist. Probleem tekib, kui lahkunu otsus ei ole lähedastele teada või see ei ühti lähedaste arvamusega,» selgitas dr Laisaar olukorda Eestis. «Oluline on, et inimesed räägiksid sellel teemal, sest me ei tea kunagi ette, millal me ise või meie lähedased vajavad elupäästvat siirdamist,» lisas Pall.

Oma tahte avaldamiseks on inimesel mitmeid võimalusi, andes oma otsusest teada pereliikmetele või kandes kaasas doonorikaarti. Sellele vaatama on nii dr Laisaare kui Palli arvates kõige parem viis elektroonilise avalduse esitamine. «E-tahteavalduse vormistamiseks tuleb siseneda patsiendiportaali www.digilugu.ee, valida menüüst tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada otsus digiallkirjaga,» selgitas Pall ning lisas, et allkirjastatud tahteavaldust saab alati muuta, kuid kindlasti tuleks sellest teada anda ka oma lähedastele.

13. jaanuarist 31. jaanuarini kestva kampaania kõneisikuteks on neli inimest, kes on saanud elupäästva kingituse – elundi, mis on andnud neile uue võimaluse. Nende inimeste südamlike lugudega saab tutvuda kampaanialehel: www.elundidoonorlus.ee/kampaania.  

Kampaania perioodil toimuvad teemaõhtud Pärnus, Tallinnas, Viljandis, Tartus ja Narvas, kus saab kuulda kogemuslugusid uue elundi saanud inimestelt ning arstidelt, kes oma igapäevatöös tegelevad elundidoonorluse ja -siirdamisega.

Kampaania koostööpartnerid on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS), Tartu Ülikooli Kliinikumi Transplantatsioonikeskus, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ravimiamet.