Ulatuslik nakatumine: Eestis levib HIV ennekõike seksuaalkontakti kaudu

Kuigi tõhusad ennetusmeetmed on olemas, jätkab HIV levikut. Foto: Urmas Luik

Eestis on aastate jooksul HIV diagnoosi saanud üle 7000 inimese, kellest igal aastal käib arsti juures umbes 5500. Arvestades, et Eesti rahvaarv on veidi enam kui 1,3 miljonit ja HIV levib üle Eesti, võib selle levikut nimetada epideemiaks. Epideemia leevendamiseks ja ennetuseks on oluline teada, kuidas HIV edasi kandub.

Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste assistent Pilleriin Soodla rääkis Kuku raadio saates «Kuue samba taga», et viirus levib vere ning seemne- ja tupevedelike kaudu. Kõige enam levib HIV praegu seksuaalkontakti teel. Teiseks põhjustavad nakkusohtu narkootikumide süstimisel jagatavad vahendid ja kolmas levikuviis on viiruse ülekanne raseduse või sünnituse ajal emalt lapsele. Viimase oht on Eestis suhteliselt väike, kuna nüüdisaegsete ravimitega saab nakatumisohtu vältida.

«HIV ei levi viirusekandjaga ühist tualetipotti või ühiseid toidunõusid kasutades ega ka sääskede kaudu. Samuti ei ole risk see, kui terve inimese tervele nahale satub HIV-positiivse veri. Vähetõenäoline nakkusoht tekib siis, kui viirusekandja veri satub terve inimese katkisele nahale,» lükkas Soodla ümber mõned levinud müüdid ja hirmud.

Noorte teadlikkus ja ebausk

Soodla, kes on ka Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna arst, tõdes, et noored on HIVst teadlikumad kui kunagi varem. «Uue suhte korral minnakse koos HIV-testi tegema ja levinud on ka kondoomi kasutamine juhuvahekorras. Kõige keerulisem on inimestega, kes ei karda riske ega oska seda viirust endaga seostada. Ühelt poolt on riskirühmas 50–60-aastased, kes ei ole harjunud kondoomi kasutama. Teisalt usuvad inimesed, et kui nad ei ole narkomaanid ega süsti, siis ei ole nad ka ohus,» kirjeldas Soodla, rõhutades, et HIV levib praegusel ajal just eelkõige seksuaalkontakti kaudu.

Soodla sõnul kuuluvad Eestis HIV diagnoosi saanud inimesed väga erinevatesse ühiskonnarühmadesse. «Võime rääkida noortest täiskasvanutest kuni 70-aastasteni välja. Nende hulgas on nii tippteadlasi kui ka töötuid narkomaane. Inimesele otsa vaadates ei tea tänapäeval öelda, kas ta on nakatunud või mitte,» ütles Soodla.

Peaaegu olematud sümptomid

Soodla kirjeldas, et vähem kui pooltel HIVga nakatunud inimestel võivad haiguse alguses tekkida palavik ja kurguvalu ning suureneda kaela lümfisõlmed. «Need sümptomid on mittespetsiifilised ja võivad sarnaneda külmetusnähtudega, mis teeb haigusele jälile saamise keeruliseks. Neid ei pruugigi rohkem olla. Nii võib viirust kandev inimene 5–8 aastat enne tõsisemate sümptomite avaldumist elada teadmises, et ta on terve, olles ise samal ajal teistele nakkusohtlik.»

Teistele nakkusohtlik

HIV diagnoos on paljude inimeste jaoks suur šokk ja sageli ei soovita sel teemal rääkida. Nii läheb mõnikord arsti ja patsiendi usaldusliku suhte saavutamisega aega. Soodla sõnul soovitatakse raviga alustada kohe pärast diagnoosi saamist, olenemata patsiendi tervislikust seisundist, immuunsüsteemi olukorrast või viiruse osakaalust veres.

«Kui HIV on avastatud varakult ja saame raviga viiruse paljunemise kontrolli alla, siis ei erine HIV-positiivse inimese elu tänapäeval kuidagi teiste inimeste elust – välja arvatud see, et iga päev tuleb tabletti võtta,» kirjeldas Soodla.

«Regulaarselt ravimit võtva patsiendi verest ei ole võimalik HI-viirust leida. Kui veres viirust ei ole, ei ole patsient ka teistele nakkusohtlik. See on üks viis, kuidas epideemiat peatada,» rõhutas Soodla.

HIV-positiivsetel inimestel soovitatakse end vaktsineerida kõikvõimalike haiguste vastu, et vältida näiteks haigestumist grippi või kopsupõletikku või papilloomiviiruse ülekannet seksuaalsel teel.

Ravi tulevik

Viirusekandjate ravi on väga palju arenenud, ent viirusevastase vaktsiini arendamisel suuri edusamme ei ole. Nii ootavad Eesti arstid pikisilmi kokkupuute-eelse profülaktika kasutuselevõttu. «Kui teame, et inimesel on suur oht HI-viirus saada, soovitame ravimeid võtta ennetavalt. Nii takistatakse viiruse püsimajäämist organismis,» rääkis Soodla, lisades, et see on mõeldud ennekõike homoseksuaalsetele meestele, kellel on palju seksuaalpartnereid ja kondoomita vahekordi. «Tahaksime aidata kaasa sellele, et riskirühma kuuluvad inimesed ei saaks HIVd ega oleks meie eluaegsed patsiendid,» toonitas ta.

Samuti oodatakse uusi pikatoimelisi ravimeid, et patsient ei peaks iga päev tablette võtma, vaid piisaks ühest süstist kuni kolme kuu tagant. See ei tähenda suuremaid ravimiannuseid. Nimelt on leitud, et kui praegu kasutusel olevad toimeained süstida lihasesse, siis on nende lagunemis- ehk poolväärtusaeg pikem. See annaks võimaluse ravimit harvem manustada. «Lihasesse süstitava ravimiga raviskeemi oleks patsientidel kindlasti kergem jälgida ja see parandaks nende ravikuulekust,» on Soodla kindel.

90-90-90

HIV on levinud kogu maailmas ja Eesti on Euroopas üks suurema riskiga riike, ehkki esmakordselt diagnoosi saanud inimesi on paaril viimasel aastal Lätis olnud rohkem kui Eestis. Enamik maailma HIV-positiivsetest elab Aafrikas. Suur viiruseoht tuleb meile Venemaalt, kus on ainuüksi viimase aasta jooksul nakatunud hinnanguliselt üle miljoni inimese.

ÜRO on ellu kutsunud programmi «90-90-90». Soodla selgitas, et selle abil loodetakse järgmiseks aastaks diagnoosida 90% kõikidest viirusekandjatest, neist 90% võiks olla ravil ja järgmised 90% veres määramatu viirusega ehk kontrolli all hoitava viirusega. «Kokku võiksime hoida kontrolli all 73 protsenti kõikidest HIV-positiivsetest ja sedasi vältida uute inimeste nakatumist,» rääkis Soodla.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste assistendi Pilleriin Soodlaga Kuku raadio saates «Kuue samba taga», mis on osa rahvusülikooli 100. sünnipäevale pühendatud samanimelisest saatesarjast. Saadet saab Kukust järelkuulata.