Peeter ei jaksanud enam äkki joosta – tekkinud neerupuudulikkusest päästis võõralt saadud elund

Neerud tagavad kahjulike ainete kehast väljutamise. Foto: Shutterstock

«Ma olen sellest põlvkonnast, kus asju ei visatud ära, vaid neile anti uus elu. Aga kõiki asju ei saa parandada, tuleb asendada uuega,» tõdeb Peeter, kes sai võõralt uue neeru.

«1996. aastal mängisin saalijalgpalli, kui tundsin järsku, et ma ei suuda enam joosta. Uue neeru sain 3,7 aastat hiljem, siiamaani töötab, kurat,» räägib Peeter elundidoonorlust julgustavas videos.

«See on tänuvõlg elu ees, selles kogemuses ma tahan teisi aidata. Ma ei tea, kes see inimene oli, kelle neeru ma sain, aga ma olen talle väga tänulik,» tähendab Peeter.

Neeruprobleemid viisid ta ka kokku naisega, kellega on jaganud elu ja katsumusi. «Ilus väike tüdruk oli, hakkamist ja särtsu täis,» sõnab Peeter. Tutvuti 1997. aastal, aga läks kolm aastat, enne kui lahvatas armulugu.

Jaanikal tekkis neerukahjustus 90ndatel. «Olin 22, kui sain uue neeru tädipojalt,» räägib naine. Nüüd töötab ta ise kroonilist neerupuudulikkust põdevate patsientidega. «Nendest masinatest siin, mis puhastavad verd, sõltub paljude inimeste elu. Ma tean seda, ma olen selle ise läbi teinud.»

Uus elund on mõnikord aga hädavajalik. «Tänu sellele, et saime uue organi, on meie elu olnud väga ilus. Nägin oma poja kasvamist, poisist meheks,» rõõmustab Peeter.

2020. aasta alguse seisuga on Eestis 66 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad uut neeru, maksa, kõhunääret, kopse või südant. Ühel organdoonoril on pärast surma võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele. Allkirjastatud tahteavalduse oma elundite surmajärgseks loovutamiseks on esitanud vaid alla protsendi Eesti elanikkonnast.

Haigekassa alustas kampaaniaga, mille eesmärgiks on tõsta teadlikkust elundidoonorlusest, lükata ümber ühiskonnas levivad müüdid ning julgustada inimesi sel teemal rääkima. 

Elundi või koe siirdamine võib mõnel juhul olla ainus ravimeetod, mis pikendab inimese eluiga ja parandab elukvaliteeti. «Elundidoonorlus on elundite annetamine teisele inimesele raviotstarbel, kui tema enda mõni eluliselt tähtis organ enam ei tööta,» selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi rindkerekirurg dr Tanel Laisaar, kelle juhtimisel tehti 2010. aastal esimene kopsusiirdamine Eestis. Laisaare sõnul saab siirdamiseks eemaldada organeid vaid pärast ajusurma diagnoosimist, eluajal on võimalik teatud erijuhtudel loovutada vaid neeru.

Oma tahte avaldamiseks on inimesel mitu võimalust, saab anda oma otsusest teada pereliikmetele või kanda kaasas doonorikaarti. E-tahteavalduse vormistamiseks tuleb siseneda patsiendiportaali www.digilugu.ee, valida menüüst tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada otsus digiallkirjaga. Allkirjastatud tahteavaldust saab alati muuta, kuid kindlasti tuleks sellest teada anda ka oma lähedastele.