Perearst selgitab: millised sümptomid võivad viidata ALS-le?
15. jaanuar 2020, 09:49
/nginx/o/2020/01/15/12872919t1h0123.jpg)
Amüotroofiline lateraalskleroos ehk ALS on progresseeruv närvisüsteemi haigus, mis mõjutab aju ja seljaaju närvirakke, põhjustades kontrolli kaotamist lihaskonna töö üle. Haiguse põhjustest, sümptomitest ning ravist räägib Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
ALS algab sageli lihaste tõmblemisest ja jäseme nõrkusest või kõnehäirest. «Lõpuks mõjutab ALS liikumise, rääkimise, söömise ja hingamise eest vastutavaid lihaseid, nii et inimene ei suuda neid kontrollida. Haigus lõpeb surmaga, seda pole võimalik välja ravida,» ütleb doktor Saadi. «Keskmiselt saabub surm kolme kuni viie aasta jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist, kuid mõned ALSiga võitlevad patsiendid elavad ka üle kümne aasta.»
ALSi nähud ja sümptomid on väga erinevad, sõltuvalt sellest, milliseid närvirakke see mõjutab. Sümptomite hulka võivad kuuluda:
- Kõnnakuhäire ja üldise kehalise jõudluse langus
- Komistamine ja kukkumised
- Jalgade nõrkus
- Käte nõrkus või kohmakus
- Kõne-, mälumis- või neelamishäired
- Lihaskrambid ja tõmblemine jäsemetes, keha- ja näolihastes
- Kohatu nutmine, naermine või haigutamine
- Kognitiivsed ja käitumuslikud muutused
«ALSi varases staadiumis valu tavaliselt puudub ja hilisemates staadiumites on valu haruldane. ALS ei mõjuta tavaliselt põie tegevust ega kontrolli selle üle ega aistinguid,» selgitab veebikliiniku perearst.
ALS põhjustab liigutuste eest vastutavate rakkude ehk motoneuronide kahjustust ning surma. «Motoneuronid ulatuvad ajust seljaajju ja lihasteni kogu kehas. Kui motoneuronid on kahjustunud, lõpetavad nad lihastele impulsside saatmise, nii et lihased ei saa töötada. Mõnikord mängib antud haigusse jäämisel rolli ka pärilikkus – ALS on päritav viiel kuni kümnel protsendil inimestest.»
ALSi kindlaksmääratud riskitegurid on järgmised:
Pärilikkus. Viis kuni kümme protsenti ALSiga inimestest pärisid selle. Kui haigust on peres esinenud, siis on haiguse tekkimise tõenäosus 50 protsenti.
Vanus. ALSi risk suureneb vanusega ja haiguse tekkimise kõige tõenäolisem vanusevahemik on 40–60 aastat.
Sugu. Enne 65. eluaastat tekib ALS pisut sagedamini meestel kui naistel. See sooline erinevus kaob pärast 70. eluaastat.
Keskkonnategurid. Suitsetamine, kokkupuude toksiinidega.
Diagnoosimine
ALSi on raske varakult diagnoosida, kuna see võib teisi neuroloogilisi haigusi imiteerida.
«Diagnoosimiseks kasutatakse elektromüograafiat (EMG), millega hinnatakse lihaste elektrilist aktiivsust, närvijuhtivuse uuringut, magnetresonantstomograafiat, vere- ja uriinianalüüse, seljaaju vedeliku uurimist ning lihaste biopsiat,» räägib perearst ja lisab, et diagnoosi korral on ravi eesmärk vaid sümptomite vähendamine ning tüsistuste tekkimisega viivitamine. «Raviks kasutatakse hingamisharjutusi, füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist, psühholoogilist ja toitumisspetsialisti abi.»