Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti esmakordselt Eestis kooliõdede kogemusi seoses õpilaste ülekaalulisuse ennetamisega.
Ljudmila Schmidt kirjeldas Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis kaitstud magistritöös «Kooliõdede kogemused ülekaalulisuse ennetamisega: kvalitatiivne uurimus Tartu ja Tallinna üldhariduskoolides», et lapseea ülekaalulisust on seostatud negatiivsete tagajärgedega tervisele, sealhulgas II tüübi diabeedi, hüpertensiooni ja uneapnoega, ning samuti negatiivsete psühholoogiliste tagajärgedega, nagu depressioon, kehataju muutumine ja madal enesehinnang.
«Tervise Arengu Instituudi andmetel olid 2017/2018. õppeaastal tehtud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemuste põhjal 16,3 protsenti poistest ja 11,7 protsenti tüdrukutest vanuses 11–15 aastat ülekaalulised ning 4,3 protsenti poistest ja 2 protsenti tüdrukutest vanuses 11–15 aastat olid rasvunud,» kirjeldas Schmidt.
Ta tõdes, et kuna ülekaalulisus on aastatega muutunud üha nooremate inimeste probleemiks, on ülimalt tähtis tuvastada ja ennetada seda võimalikult vara, sealhulgas koolikeskkonnas. Nii on kooliõe tööülesanne muuhulgas jälgida õpilaste terviseseisundit ja edendada nende tervist, märgata varakult ülekaalulisust ning tutvustada tervisliku elustiili võimalusi.
Teadaolevalt pole Eestis varem uuritud, kuidas elustiili nõustamine koolides toimub, kas kooliõdedel on piisavalt aega ja teadmisi elustiili nõustamiseks ning milline on laste ja lapsevanemate huvi nõustamise vastu. Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendi põhjal peaksid kooliõed nõustama õpilasi ja lapsevanemaid tervisekäitumisega seotud küsimustes, kuid seni ei olnud teada, kuidas nad seda teevad ning missuguseid probleeme seejuures kogevad. Kirjeldamaks tegelikkust, intervjueeris Schmidt oma uurimuse jaoks 15 Tallinna ja Tartu kooliõde.