Talvekuudel rohkem D-vitamiini tarbides püsivad soolestikumikroobid tervematena ning oled vastupidavam infektsioonidele ja põletikule terve aasta vältel, soovitab D-vitamiini toimimist uuriv teadlane, kelle sõnul D-vitamiini puuduse oht just tumedama nahaga inimestel.
Seda tüüpi nahaga inimestele on D-vitamiin eriti oluline
Talv on täies hoos ja sellega koos ka D-vitamiini puuduse ning infektsioonide oht. D-vitamiin, mida toodetakse nahas päikesevalguse mõjul, on leitav ka rasvases kalas, nagu makrell, tuunikala ja sardiinid, seened ning mõned piimatooted. Inimesed vajavad D-vitamiini tervise hoidmiseks ja infektsioonidega võitlemiseks. Iroonilisel kombel ei saa me seda piisavalt just siis, kui D-vitamiini kõige enam vajame.
Meditsiiniline mikrobioloog ja immunoloog Margherita T. Cantorna kirjutab portaalis The Conversation, kui palju D-vitamiini vajame ning kust seda päikese puudumisel rohkem saada. Cantorna uurib D-vitamiini funktsiooni immuunrakkudes. Immuunsüsteemis aitab D-vitamiin parandada kaitsevõimet infektsioonidele ja vähendada põletikku.
D-vitamiini kutsutakse päikesevitamiiniks, sest seda toodetakse nahas peale päikesekiirgusega kokkupuutumist. Samad UVB kiired, mis tekitavad päikesepõletust, toodavad ka D-vitamiini. Päikesekreem, tumedam nahatoon, riided ja vähene päikesevalgus talvel vähendavad naha võimet D-vitamiini toota.
Kõige suuremat D-vitamiini taseme kõikumist aastaaegade vahel kogevad heleda nahaga inimesed, kes elavad põhjamaades. Suurim risk D-vitamiini puuduseks aga hoopis tumedama nahaga isikutel. Tume nahk blokeerib UVB kiiri ning sellega ka nende võimet toota D-vitamiini. Siiski on a tumedama nahaga inimestel madalaim D-vitamiini tase talvekuudel.
Pimedal ajal tuleks lisaks D-vitamiini sisaldavatele toitudele võtta D-vitamiini toidulisandit, et saada vähemalt 600 IU ehk rahvusvahelist D-vitamiini ühikut päevas. Tumedama nahaga inimesed või need, kes päikesevalgust mõnel põhjusel väldivad, peaksid sööma D-vitamiini aastaringselt.
Oluline luudele ja mikroobidele
Algselt arvasid arstid, et D-vitamiin on oluline ainult luude tervise heaks, sest D-vitamiini puudus tekitas luustiku haigusi, rahhiiti lastel ja osteoporoosi täiskasvanutel. 1980. aastal avastasid teadlased, et immuunrakkudel on D-vitamiini retseptorid.
Cantorini uurimismeeskonna töö on näidanud, et D-vitamiin mängid olulist rolli seedetrakti tervise hoidmisel. Kõrgem D-vitamiini tase vähendas vastuvõtlikkust põletikulisele soolehaigusele ja Chron´i tõvele, soolestiku- ja kopsuhaigustele nii loomadel kui inimestel. D-vitamiin paistab kõhumikroobe terve ja rõõsana hoidvat, seletas teadlane. D-vitamiin suurendab kõhumikroobide arvukust ja muudab need mitmekesisemaks, mis kokkuvõttes vähendab põletikku terves kehas.
Madal D-vitamiini tase seostub põletikkulise soolehaigusega. Teadlased on leidnud, et põletikuline soolehaigus Jaapani patsientidel ilmutas rohkem sümptomeid talvekuudel kui teistel aastaaegadel.
Eriti oluline talvel
Talvel puutuvad inimesed kokku rohkemate infektsioonidega ja veedavad vähem aega õues. Selle üle vaieldakse, kui palju terved täiskasvanud täpselt D-vitamiini saama peaksid. Soovitatakse 200 Iust kuni 2000 Iuni päevas. Näiteks soovitab USA meditsiiniinstituut 600-800 Iud päevas, kuid Endokrinoloogiaühing leiab, et optimaalne kogus on 1500-2000 päevas. Artikli autor leiab, et talvel peaksid inimesed vähemalt 600 ühikut D-vitamiini toidulisandina juurde võtma, et säilitada kehas sama taset, mis oli suvel.
Nagu paljude asjade puhul võib liigne D-vitamiin olla kahjulik. Päikesevalgusest või toidust ei ole võimalik D-vitamiini mürgistust saada. Küll aga võib nö üledoosi saada toidulisandist. USA riiklikud soovitused näevad ette, et mürgistuse vältimiseks ei tohiks D-vitamiini võtta üle 4000 IU päevas. D-vitamiin aitab toidust kaltsiumit imendada, kuid kui D-vitamiini tase on liiga kõrge, siis tõuseb veres kaltsiumi tase ja see võib viia neeruhaiguseni.