Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mürgistuste põhjused varitsevad sageli kodukeskkonnas

Copy
Ravimid, valuvaigistid võivad teha halba, kui satuvad laste kätesse.
Ravimid, valuvaigistid võivad teha halba, kui satuvad laste kätesse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Umbes 90 protsenti mürgistusi juhtub kodus ja tihti on kurjajuureks laokile jäänud ravimid, mida lapsed kommide pähe tarbivad. 

Ligi pooltel juhtudel pöördutakse Mürgistusteabekeskuse poole seoses alla kolmeaastaste laste mürgistustega. Iga teine mürgistusinfoliinile 16662 tehtud kõne puudutab kemikaale ja iga kolmas ravimeid. «Lastel puudub ohtude mõistmiseks vajalik elukogemus. Näiteks tunduvad neile vanavanemate ravimid mõnusate kommidena. Seega tasub ravimid hoida alati laste käeulatusest väljaspool ning ohtudest lastega ka rääkida. Kuna lapsed õpivad jäljendades, tasuks täiskasvanutel läbi mõelda – kas ravimite võtmine, kemikaalide turvakorkide avamine laste silme ees on ikka kõige mõistlikum,» selgitab Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Paljud mürgistused on hooajalised, näiteks on seenehooajal levinud nendega seotud küsimused ja kevade saabudes tuleb rohenäppudel ette mürgistusi aiakemikaalidega.

Mare Oder ütleb, et kõik mürgistused on ennetatavad. Mürgistusteabekeskuse uuelt veebilehelt www.16662.ee leiab info nii erinevatest mürgistusainetest ja esmaabivõtetest kui ka valdkonna koolitustest. Samuti leiab lehelt kasulikud näpunäited, kuidas mürgistusi vältida ja kodu ohutuks muuta.

«Uue veebilehe lõime selleks, et kogu mürgistustega seotud info oleks Eesti inimeste jaoks mugavalt ühte kohta koondatud,» selgitas Oder, kelle sõnul on uuendatud veebileht väga hea võimalus end mürgistustega seotud küsimustes kurssi viia ja seeläbi ka mürgistusi ennetada.

Mürgistusteabe kodulehelt saab uue lahendusena tellida uudiskirja, kus antakse ülevaade eeloleva perioodi võimalikest mürgistusohtudest. «Uudiskiri on hea võimalus näiteks väikelaste (vana)vanematele, kes saavad end kursis hoida aktuaalsete mürgistusohtudega ja nende ennetamise võimalustega,» ütles Oder.

Mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 saab helistada ööpäevaringselt mistahes äsja juhtunud mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama lahenduse.

Lisainfot leiad www.16662.ee.

Tagasi üles