Perearst avaldab: kas valgupulbrid on tervisele ohutud?

Valgusegud ei sobi toidukordade asendamiseks, kuna nad ei sisalda kõiki vajaminevaid toitaineid.

FOTO: Shutterstock

Enamik spordihuvilisi saab tervislikust, mitmekesisest toitumisest piisavalt valku, ilma et peaks valkude tarbimist märkimisväärselt suurendama, kuid paljud võtavad kasutusele ka valgupulbrid, kapslid või hakkavad tarbima valgubatoone. Millal nende tarvitamine end õigustab, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Lihaseid on võimalik kasvatada ainult treeningute ja vastava dieedi abil. Selline dieet peab sisaldama õiges vahekorras valku, süsivesikuid ja rasva, sest siis ei kasuta keha kogu söödud valku lihaste ehitamiseks – ülejääki kasutatakse energiaallikana. «Valgud sisaldavad aminohappeid, mis on aluseks lihasmassi suurendamiseks, kuid ainuüksi valgurikaste toitude söömine lihasmassi ei suurenda,» sõnab perearst ja lisab, et valgupulbrid on üks populaarsemaid lihaste kasvu soodustavaid ja toetavaid toidulisandeid.

Valgulisandeid võib võtta enne treeningut, treeningu ajal ja pärast treeningut, et parandada jõudlust ja kiirendada taastumist. «Valgusegud ei sobi toidukordade asendamiseks, kuna nad ei sisalda kõiki vajaminevaid toitaineid ja on teada, et hobisportlased võivad valgurikka toiduga keha valguvajadust kompenseerida ning ei pea valgupulbreid, batoonikesi või kapsleid lisaks tarbima,» nendib doktor Saadi. «Samuti on tõendeid selle kohta, et pikas perspektiivis võib valgu tarbimine liiga suurel hulgal suurendada osteoporoosi riski ja süvendada juba olemasolevaid neeruprobleeme,» hoiatab ta.

Üldiselt soovitatakse täiskasvanutel hoiduda enam kui kahekordsest soovitatavast päevasest valgukogusest – meestel on see 55,5 grammi ja naistel 45 grammi.

Parimad valguallikad on oad, herned ja läätsed, juust, jogurt ja piim, kala, muna, tofu, tailiha, kana ja muud kodulinnud.

Söök ja jook treeningu ajal

Enamik kuni 60-minutilistest treeningutest nõuab ainult vett. «Kui treenite kauem, siis võtke kiiresti seeditavaid süsivesikuid ja mõnda elektrolüüti, näiteks isotooniline spordijook, klaas piima, banaan, kuivatatud puuviljad ning teravilja- või spordibatoonid,» soovitab perearst.