Uuringus selgus, millised elusündmused panevad kehakaalu enim tõusma

Noored inimesed läbivad mitu elumuutust, mis kipuvad kergitama kehakaalu.

FOTO: Shutterstock

Cambridge'i ülikooli teadlased analüüsisid kümneid uuringuid, et selgitada välja peamised ajad elus, mille käigus inimesed kaalus juurde võtsid. Nad märkasid, et treeningute tase langeb sageli samal ajal.

                                                                                                                   Kuues uuringus vaadeldi emade kaalutõusu mitme aasta jooksul võrreldes lastetute naistega, vahendab Sky News.

161 sentimeetrit pikad naised, kellel polnud lapsi, võtsid viie kuni kuue aasta jooksul kaalus juurde umbes 7,5 kilo, samas kui sama pikkadele lastega naistele lisandus täiendavalt umbes 1,3 kilo.

Ühes uuringus vaadeldi ka isaks saamise mõju kaalule, aga erinevust isade ja lasteta eakaaslaste kehamassiindeksi muutuses ei leitud.

Lapsevanemad kippusid tegema vähem trenni kui lasteta inimesed.

Dr Eleanor Winpenny Cambridge`i ülikoolist tõdes: «15-35-aastased inimesed võtavad kaalus juurde ja tahtsime teada, kas on mingeid konkreetseid elusündmusi, mis sellele kaasa aitavad. See uuring ei räägi rasedusaegsest kaalutõusust, vaid puudutab kõiki elustiili muutusi, mis kaasnevad vanemaks saamisega.»

Kui mitmed elumuutused koonduvad, aidates kaasa kaalu tõusmisele, muutub see suuremaks probleemiks.

«Vanuse tõustes elustiil muutub. See on ka võimalus mõelda eluviisidele ja sellele, kuidas saaks olla tervislikum ja aktiivsem,» rõhutas Winpenny.

Samuti vaadeldi üleminekut keskkoolist ülikooli või tööle.

Üheksast uuringust selgus, et keskkooli lõpetamine oli seotud mõõduka kuni olulise treeningute vähenemisega – naistel langes treeningu aeg päevas 6,7 minutit ja meestel veidi üle 16,4 minuti.

Suurima muutuse kutsus esile ülikooli õppima minek – nii keskmise, mõõduka kui ka kõrge kehalise aktiivsuse tase langes päevas 11,4 minutit.

Koolis julgustatakse sportima ja ka kodus ootavad tervislikud toidud, aga ülikoolis pistavad noored rinda uute kohustuste, pingete ja valikutega. Samuti tähendab teadlaste sõnul töörindele suundumine, et vähem on aega trenni tegemiseks ja ebatervislik toit muutub kättesaadavamaks.