Mida teada hiinlasi murdvast uuest viirusest, millele pole ravi

Koroonaviirus.

FOTO: Shutterstock

Hiina uus koronaviirus, SARS-viiruse sugulane, on nakatanud teadaolevalt sadu, teadlaste hinnangul tuhandeid alates puhangu algusest detsembris Hiinas Wuhanis. Teadlane Leo Poon, kes viiruse esmakordselt dekodeeris, arvab, et see sai alguse loomalt ja levis inimestele.

«Me teame, et see põhjustab kopsupõletikku ja ei reageeri antibiootikumiravile, mis pole üllatav. SARS tapab 10 protsenti inimestest,» tõdes Poon uuest viirusest kõneldes.

Hiina kinnitas eile, et uus koronaviirus võib levida ka inimeste vahel, vahendab CNN.

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) pakub riikidele juhiseid, kuidas nad saaksid viiruse levikuks valmistuda, kuidas jälgida haigeid ja ravida patsiente.

Mida peaks teadma uue koronaviiruse kohta?

Koronaviirused on suur viiruste rühm, mis on levinud loomade seas. USA haiguste tõrje ja ennetamise keskuse andmetel nimetavad teadlased neid zoonootilisteks, mis tähendab, et viirust saab loomadelt inimestele edasi anda.

Koronaviiruse sümptomid

Viirusega nakatumise tagajärjel tekivad alguses tavaliselt kerge või mõõduka raskusega ülemiste hingamisteede haiguste sümptomid – need sarnanevad tavalise külmetusega. Koronaviiruse sümptomiteks on nohu, köha, kurguvalu, valutada võib pea ja tekkida palavik, mis võib väldata paar päeva.

Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, eakatel ja väikelastel on võimalus, et viirus võib põhjustada palju tõsisemat hingamisteede haigust, nagu kopsupõletik või bronhiit.

On ka inimesele teadaolevalt surmavaid koronaviiruseid. Lähis-Ida ägedast respiratoorsest sündroomist, mida nimetatakse ka MERS-viiruseks, teatati esimest korda 2012. aastal ja see põhjustab ka hingamisprobleeme. Selle sümptomid on palju raskemad. Teadaolevalt suri MERSiga nakatunud 10 patsiendist kolm kuni neli.

Raskekujuline äge respiratoorne sündroom, tuntud ka kui SARS, on teine koronaviirus, mis võib põhjustada tõsisemaid sümptomeid. Esimest korda tuvastati see Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsis. WHO andmetel põhjustab see hingamisprobleeme, kuid kaasneda võib ka kõhulahtisus, väsimus, õhupuudus, hingamisraskused ja neerupuudulikkus. Sõltuvalt patsiendi vanusest oli SARSiga suremus 0–50 protsenti juhtudest – kõige haavatavamad olid vanemad inimesed.

Kuidas see levib?

Viirused võivad levida inimeste kokkupuutel loomadega. Teadlaste arvates said inimesed algselt MERSi kaamelitelt. SARSi allikatena kahtlustasid teadlased eksootilisi kasse.

Mis puutub inimestevahelisse viiruse levikusse, võib see toimuda kokkupuutel nakatunu kehavedelike ja eritistega. Sõltuvalt viirusest, võib see levida köha, aevastamise või käepigistusega. Viirusega võib nakatuda ka puudutades midagi, mida on eelnevalt katsunud haige, ja seejärel puudutades oma suud, nina või silmi.

Koronaviiruse ravi

Spetsiifilist ravi pole. Enamasti kaovad sümptomid iseenesest.

Arstid võivad sümptomeid leevendada, kirjutades välja valu- või palavikuravimi. Kurguvalu või köha korral võib aidata ruuminiisutaja või kuum dušš.

Juua tuleb palju vedelikke, magada ja puhata nii palju kui võimalik.

Kui sümptomid on tavalise külmetushaiguse omadest tõsisemad, tuleb pöörduda arsti poole.

Kuidas saab haigust ennetada?

Selle viirusteperekonna vastu pole vaktsiini, vähemalt veel mitte. MERSi vaktsiini katsed on käimas.

Nakkusohtu saab vähendada, vältides haigeid inimesi. Vältida tuleks silmade, nina ja suu puudutamist. Käsi tuleks pesta sageli seebi ja veega ning vähemalt 20 sekundit.

Haigena tuleks jääda koju, vältida rahvahulki ja kontakti teistega.

Aevastades tuleks katta suu ja nina, desinfitseerida puudutatud esemed ja pinnad.

Koronaviirus ja loomad

Koronaviirused võivad tabada ka lemmikloomi. Kassid nakatusid SARSi, kuid uuringu kohaselt ei ilmnenud ühelgi nakatunud kassil sümptomeid. Kasside nakkav peritoniit ehk FIP võib loomale põhjustada gripilaadseid sümptomeid, samuti elundipuudulikkust, kuid see ei nakka inimestele.