Eestis kulutakse tervishoiule inimese kohta 1559 eurot, mida on ligi kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt (2884 eurot). Seejuures tasuvad Eesti inimesed omaosalusena tervishoius 23,6% kogukuludest, ELis keskmiselt on omaosalus 15,8%. Samuti on Eestis ravikindlustusega püsivalt katmata suur osa elanikkonnast, samas kui enamikus EL riikides on ravikindlustus universaalne, selgub ülevaatest.
Kuigi Eesti inimeste oodatav eluiga on kasvanud, püsivad suured erinevused nii soo, haridustaseme kui piirkondade lõikes. Näiteks elavad naised Eestis 9 aastat kauem kui mehed (EL-is keskmiselt 5,2 aastat). Näiteks Tartumaa inimesed elavad aga 4,5 aastat kauem kui Ida-Virumaa inimesed.
Ligi pool kõikidest surmadest Eestis on tingitud riskikäitumisest, EL-is keskmiselt 39%. Ligikaudu 7300 surma aastas on tingitud peamistest riskiteguritest – alkoholi- ja tubakatarbimisest, tasakaalustamata toitumisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest.
Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Enda tervist hindab heaks 53% inimestest, ELis keskmiselt 65%. Inimeste enda tunnetatud katmata ravivajadus on Eestis suurim. 11,8% Eesti inimestest leiab, et nende tervishoiuvajadused on rahuldamata, Euroopas keskmiselt 1,7%. Selle peamise põhjusena nimetatakse pikki ravijärjekordi.
Eesti terviseprofiil valmis Euroopa Komisjoni, OECD ning Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse algatuse «Terviseolukorrast Euroopa Liidus» raames. Algatuse eesmärk on muuta tervisesüsteemide ülevaated, valdkondlikud ekspertteadmised ja parimad praktikad hõlpsalt kättesaadavaks, et aidata kaasa tõenduspõhisele poliitikakujundamisele.