Kuidas kanda viiruse ennetamiseks õigesti kaitsemaski, nii et sellest tõesti kasu oleks

Kaitsemask. Foto on illustreeriv.

FOTO: Urmas Luik

Kui tõhus on viiruste ennetamisel kaitsemaski kandmine ja kuidas seda kasutama peaks, räägib Apotheka proviisor Merle Niglas.

Eesti tänavapildis ei näe just sageli inimest, kelle nägu katab viirushaiguste hooajal kaitsemask, küll aga on näomaski kandmine levinud Aasia suurlinnades. Ka Hiinast levima hakanud uue koroonaviiruse ennetamiseks hoogustus Aasias meditsiiniliste maskide kasutamine.

Suu ja nina ees kantavat maski kasutatakse kaitseks piisknakkuste vastu ja üldjuhul kasutavad neid meditsiinitöötajad. Samas võib neid kasutada ka olukorras, kus inimesel on vaja kokku puutuda haige inimesega või, olles ise haige, on vaja vältimatult siiski teiste inimestega kokku puutuda. Praegu, mil liikvel piisknakkuse teel levivaid viirushaigusi, ostetakse maske apteekidest iga päev. Samas ei ole kaitsemaski kandmine avalikes kohtades eesti inimeste seas kuigi levinud.

Maski kasutatakse tihti valesti

Kaitsemaski puhul on inimeste teadlikkus kindlasti veel madal, sest arvatakse, et ühe maskiga võib mitu nädalat läbi ajada. See ei vasta tõele. Apteegis müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi, seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib kanda viirust edasi.

Maski tuleb vahetada, kui see on näiteks köhides või aevastades niiskunud ja puutunud kokku sekreedi pritsmetega. Kindlasti ei tohi sama maski kasutada nii haigete inimestega kui ka beebidega kokku puutudes. Maski kasutamisel ja äravõtmisel on oluline käte hügieen – muidu võib saastunud näomask nakatumist pigem soodustada.

Näol kantavaid kaitsemaske leidub ka ehituspoes. Viiruste tõrjeks võib kasutada nii kirurgilist või meditsiinilist maski, aga ka respiraatorit ehk tolmukaitsemaski. Näo järgi vormitud respiraator pakub paremat kaitset kui paberist/riidest valmistatud «tavaline» meditsiiniline või kirurgiline mask, viimane on aga kahtlemata tõhusam kaitsevahend kui taskurätt või sall.

Kaitsemaski valik igapäevaseks kasutamiseks peab lähtuma soovitud eesmärgist – kui soovitakse ainult ennast kaitsta, võib valida väljalaskeklapiga varustatud maski; kui soovitakse kaitsta ennast ning teisi, tuleb valida nn «kahepoolse toimega» (ilma väljahingamisklapita) maskide hulgast. Suuremal või vähemal määral kaitset pakuvad kõik kaitsemaskid – nii nn tavalised meditsiinilised või kirurgilised maskid kui ka kaasaegsemad respiraatorid. Igapäevaseks kodus või tänaval kasutamiseks mõeldud kaitsemask ei pea olema steriilne.

Maski kandes on aga kahtlemata oluline jälgida oma enesetunnet – et mask ei tekitaks õhupuudust ega paneks hingeldama.

Korralik kätehügieen

Enamik inimesi keskendub viiruste ohjamisel pigem käte antiseptikale kui maskidele. Selle üle, et käte puhtana hoidmisest ja desinfitseerimise vajadusest on üha enam hakatud aru saama, on hea meel, sest kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus on siiski liiga vähene tähelepanu pööramine käte hügieenile.

Nakkushaiguste vältimiseks on tark hoida käed puhtad nii kodus, koolis, restoranis kui ka kõikjal mujal – põhjalik kätepesu tasub ette võtta pärast õuest tulekut, pärast tualetis käimist, pärast nuuskamist, enne söömist ja tegelikult alati, kui on tunne, et käed võivad mustad olla. Vältida tasub tarbetult igasuguste pindade katsumist, aga ka oma näo ja pea katsumist. Samuti on terveks jäämise juures oluline hea tervisliku vormi eest hoolitsemine – mitmekesine toitumine, sport, liikumine värskes õhus, viiruste leviku tippajal rahvarohkete kohtade vältimine.  

Kui haigel ei ole vältimatult vaja kuskile minna, tasub kindlasti kodus püsida, rahulikult puhata ja end ravida, sest püstijalu haigust põdedes ei saa organism täielikult paranemisele keskenduda ja haigena veedetud aeg tõenäoliselt pikeneb. Samuti on oht, et nõrgenenud immuunsüsteem ei suuda uutele nakkustele vastu panna ja inimene haigestub veelgi.