Lapsepõlves kogetud kiusamine avaldab negatiivset mõju ka 40 aastat hiljem

Kiusamisel on pikaajalised tagajärjed. Foto: Shutterstock

Teadlased uurisid, kuidas mõjutab lapsepõlves kogetud kiusamine inimeste vaimset ja füüsilist tervist ülejäänud elu vältel. Uuringu tulemustest selgus, et kiusamist kogenud inimestel esineb rohkem vaimse tervise häireid ning kroonilisi haiguseid ka täiskasvanu eas.

Kiusamise alla kuulub solvamine, narrimine, kuulujuttude levitamine, füüsiline vägivald, tõrjumine, ähvardamine ja seksuaalne ahistamine. Sage kiusamine mõjutab negatiivselt inimese enesekindlust, ellusuhtumist ja nägemust maailmast. Varasematest uuringutest on selgunud, et kiusamine suurendab depressiooni, ärevushäirete, unehäirete ja enesetapumõtete riski.

Kiusamine põhjustab kroonilist stressi ning pikaajaline stress mõjutab oluliselt lapse arengut. Näiteks on kindlaks tehtud, et kroonilist stressi kogenud lapsed on sagedamini haiged ka täiskasvanutena ning reageerivad negatiivsemalt ka kergematele tagasilöökidele elus.

Samuti on kindlaks tehtud, et sageli kiusamist kannatanud inimesed on suurema tõenäosusega hilisemas elus sageli haiged. Londoni teadlased leidsid, et kiusamise negatiivne füsioloogiline ja psühholoogiline mõju on tuvastatav ka 40 aastat pärast seda, kui kiusamine aset leidis.

Üks sage kiusamise tagajärg on ärevus ja madal enesehinnang ning sellest tulenevalt mõjutab kiusamine negatiivselt ka inimese tulevast majanduslikku seisu, karjääri ja haridustaset. Mõju püsib ka siis, kui arvestada teisi tegureid nagu IQ tase, vanemate sotsiaalmajanduslik staatus ja kodune keskkond.

Samuti esineb lapsepõlves kiusatud inimestel rohkem suhteprobleeme ning neil võib olla kehvem kontroll oma emotsionaalsete reaktsioonide üle. Seetõttu ei pruugi nad saada hakkama konfliktide lahendamisega ning võivad olla kriitika suhtes tundlikumad.