Südamearst räägib, mis muudab rütmihäire ohtlikuks ja milline tegevus toob palju äkksurmasid

Vähene liikumine ja ülekaal on olulised riskitegurid haiguste tekkel.

FOTO: Shutterstock

Sekkumist vajavatest rütmihäiretest on vaieldamatult kõige levinum kodade virvendusarütmia ehk fibrillatsioon (AF), mis puudutab Eestis ligi 40 000 inimest. Kas inimene tunneb rütmihäiret või ei tunne? Kas rütmihäire on ohtlik? Kas on vaja ravida? Tagamaid avab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Jüri Voitk.

«Valdaval enamusel juhtudest on tegemist terve südamega ja normi piiridesse jäävate üksikute lisalöökidega. Osadel juhtudel on tegemist küll normist kõrvalekaldumistega, kuid ohutud ja inimest vähehäirivad rütmi korratused ravi ei vaja. Ravima peab ohtlikke ja/või väga sümptomaatilisi. Võimalusel peaks ravi olema suunatud rütmihäire põhjuste kõrvaldamisele ja seda alates elustiili muutustest kuni kallite südamesiseste invasiivsete protseduurideni,» räägib dr Voitk.

Kodade virvendusarütmia ja elustiil

Sekkumist vajavatest rütmihäiretest on vaieldamatult kõige levinum kodade virvendusarütmia ehk fibrillatsioon (AF). See puudutab 2-3 protsenti elanikkonnast ja Eestis seega kuni 40 000 inimest. Mida eakamat vanusegruppi vaatame, seda suurem on haiguse osakaal. Vaatamata arstide pingutustele kasvab kodade virvendusarütmiaga haigete arv 1-2 protsenti aastas. Jüri Voitki sõnul on see tingitud ühelt poolt elanikkonna vananemisest ja teiselt poolt järjest halvenevast elustiilist. «Vanuse lisandumisega peame me kõik paratamatult leppima, kuid tervisliku elustiili järgimine on vaid meie endi kätes. Ülekaalulisus ja väheliikuv eluviis on üks peamisi põhjusi, mis lisaks vererõhuhaigusele, diabeedile ja metaboolsele sündroomile tekitab ka virvendusarütmiat. Viimastel aastatel läbiviidud randomiseeritud uuringud näidanud, et tervisliku eluviisi järgimine mitte ainult ei aita kodade virvendusarütmiat ära hoida, vaid ka vähendab juba olemasolevate episoodide esinemissagedust ja kestust.»

Väga tähis on haigete ja ka elanikkonna harimine elustiili osas, et teha oma poolt võimalikult palju tervise hoidmisel. «Iga inimene võiks teha oma tervise huvides vähemalt 10 000 sammu päevas. Ka kolleegid ütlevad sageli oma haigete kohta, et patsientidest naised on prisked ning mehed tursked. Kui arvutame välja nende inimeste kehamassiindeksi, selgub, et suurel osal neist on väljendunud rasvtõbi. Sellele tuleb juhtida tähelepanu. Probleem on selles, et väga suur osa kõrge kehamassiindeksiga inimestest ei oska dieeti pidada. Need patsiendid vajavad toitumisnõustaja abi. Või siis on teine variant – inimene teab täpselt, mida ta tohib või ei tohi süüa, aga tal lihtsalt pole tahtejõudu. Paljud tervisenäitajad, sealhulgas virvendusarütmia probleemid paranevad, kui kehakaal kontrolli alla saada,» nendib arst.

Pulssi katsudes selgub, kas süda on rütmis

Voitk ütleb, et tervishoiu korralduslikust aspektist on väga oluline, et kodade virvendusarütmiaga haige teaks täpselt oma prognoosi, võimalusi ja rakendatavat strateegiat ravi osas. Et haige oskaks end ise jälgida ja teaks mis situatsioonis, millal ja kuhu pöörduda abi saamiseks. «Kui erinevad meditsiinitöötajad annavad väga resoluutseid ja väga erinevaid soovitusi, siis see võib anda haigele asjatuid lootusi ja probleemide jätkumine tekitab ärevushäiret. Kiirabis sõitev õde võib soovitada tajutava rütmihäire korral kiirabi kutsuda. Kardioloogid teavad, et enesetunde põhjal orienteerumine pole parim lahendus.

Euroopa Kardioloogide Seltsi virvendusarütmia ravijuhises on öeldud, et kõik üle 65-aastased inimesed, peavad paar korda päevas oma pulssi katsuma. Südame rütmihäired on tihti asümptomaatilised, inimene ei tunne neid. Kodade virvendusarütmia, mida inimene tunneb ja mida ta ei tunne, kutsuvad ühtemoodi ajuinfarkti esile. Pulssi katsudes saab enamasti aru, kas su süda on rütmis või mitte. Südamerütmi probleemidega inimestel tuleb oma pulsi katsumine rutiiniks teha!» rõhutab arst. «See on võib olla veidi arrogantne väide, aga ma ütlen patsientidele vahel, et rääkides rütmihäiretest mind ei huvita tunded. Sest tunded petavad mõlemas suunas. Võib olla rütmihäire, mille korral inimene mitte midagi ei tunne. Võib olla ka nii, et inimene arvab, et on rütmihäire, aga tegelikult ei ole. Lihtsalt pange kolm sõrme randmele ja kuulake oma pulssi.»

«Pole mõtet rääkida tunnetest ja kohvipaksu pealt ennustada, lihtsalt katsuge oma pulssi. See on lihtsam kui palaviku mõõtmine.»

Südame rütmihäired ja äkksurm

Lisaks virvendusarütmiale on olemas veel väga palju erinevaid rütmihäireid. «Eluohtlike rütmihäirete korral implanteerime kardioverter-defibrillaatori, mis elustab vatsakeste virvendusega haiget elektrišokiga. Samas ei pea olema raske südamehaige, et olla tõsises äkksurma ohus,» jutustab Voitk. Enamasti on äkksurma saaja inimene, kes end ise terveks peab ja kel varasemalt pole mingeid südamehaigusiregistreeritud. «Veidi aega tagasi uuriti Kanadas, kuidas suured lumetormid südamehaigustele mõjuvad. Meeste hulgas tõusis infarkti esinemissagedus järgmisel päeval 16 protsenti ning äkksurma esinemissagedus 34 protsenti. Põhjuseks on raske märja lume lükkamine. Inimene pingutab üle, südamelöögisagedus võib kodade virvendusarütmia ajal võib minna nii kiireks, et tekib vatsakeste virvendus. Juba paar aastat tagasi anti Ühendriikide idarannikul soovitus, et üle 55-aastased mehed ei tohiks lund lükata. Huvitav on see, et naiste tervist lumesajud ei mõjuta.»

Lõpetuseks soovitab dr Voitk kasutada julgemalt ka erinevaid nutiseadmete võimalusi oma südametegevuse jälgimisel. Seda nii südametegevuse jälgimisel tava situatsioonis kui ka alarmiga hoiatamisel piirisituatsioonides.

Täispikkuses artikkel ilmus Regionaalhaigla ajakirjas.