Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/01/29/12901863t1h71d4.jpg)
Arvutipõhiseid ja virtuaalreaalsuse programme saab tõhusalt kasutada ajukahjustusega laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste ja sotsiaalsete oskuste parandamisel, selgub täna kaitstavast Tartu Ülikooli doktoritööst, vahendab ERR Novaator.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Marianne Saard uuris oma doktoritöös, kuidas plaanipärase sekkumisega korvata või kergendada ajukahjustusest tingitud kognitiivset ja/või käitumuslikku puudujääki. Teisiõnu, kuidas aidata näiteks epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga lapsi nii-öelda aju taastusravi ehk neurorehabilitatsiooni kaudu.
Pärast treeninguid virtuaalreaalsuse abil paranes lastel oluliselt kaks tähelepanukomponenti – tähelepanu jagamine ja seiramine –, ning kolm ruumitaju komponenti: visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju. Treeningu positiivne mõju oli säilinud ka 1,3 aastat hiljem korraldatud järeluuringus ja samuti paranes lastel märkimisväärselt sotsiaalne suhtlus.