/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
/nginx/o/2020/01/29/12901863t1h71d4.jpg)
Arvutipõhiseid ja virtuaalreaalsuse programme saab tõhusalt kasutada ajukahjustusega laste tähelepanu, visuaal-ruumiliste ja sotsiaalsete oskuste parandamisel, selgub täna kaitstavast Tartu Ülikooli doktoritööst, vahendab ERR Novaator.
Ajukahjustusega lapse ravi saab toetada virtuaalreaalsusega
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Marianne Saard uuris oma doktoritöös, kuidas plaanipärase sekkumisega korvata või kergendada ajukahjustusest tingitud kognitiivset ja/või käitumuslikku puudujääki. Teisiõnu, kuidas aidata näiteks epilepsia, ajutrauma või tikkide diagnoosiga lapsi nii-öelda aju taastusravi ehk neurorehabilitatsiooni kaudu.
Pärast treeninguid virtuaalreaalsuse abil paranes lastel oluliselt kaks tähelepanukomponenti – tähelepanu jagamine ja seiramine –, ning kolm ruumitaju komponenti: visuaal-konstruktiivsed võimed, visuaalne tähelepanu ja nägemis-ruumitaju. Treeningu positiivne mõju oli säilinud ka 1,3 aastat hiljem korraldatud järeluuringus ja samuti paranes lastel märkimisväärselt sotsiaalne suhtlus.