Puust ja punaseks: kuidas end kaitsta koroonaviirusega nakatumise eest (1)

Marilin Vikat
, vanemtoimetaja
Copy
Koroonaviirus on piisk-kontaktnakkus, sestap on kasu haigustekitajatega saastunud keskkonnas nii suu kui nina katmisest. Eestis, kus viiruse leviku riski hinnatakse madalaks, tuleks käituda nagu tavalistest viirushaigustest hoidumisel. Eelkõige on oluline pesta korralikult käsi.
Koroonaviirus on piisk-kontaktnakkus, sestap on kasu haigustekitajatega saastunud keskkonnas nii suu kui nina katmisest. Eestis, kus viiruse leviku riski hinnatakse madalaks, tuleks käituda nagu tavalistest viirushaigustest hoidumisel. Eelkõige on oluline pesta korralikult käsi. Foto: HECTOR RETAMAL/AFP/Scanpix

Kui koroonaviirus 2019-nCOV hakkas inimeste seas levima, sai selgeks, et sel on peiteperiood vähemalt viis päeva. Millised sümptomid võivad viidata koroonaviirusele ja kuidas end sellesse nakatumise eest kaitsta?

Esimene koroonaviirus avastati 1965. aastal nohuga patsiendilt, rääkis nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko briifingul.

Tegu on algupäraselt loomade haigusega. Teada on 37 tüüpi koroonaviirust, millest seitse põhjustavad haigestumist ka inimestel, nende hulgas 2019-nCOV. Kõige tõsisemad koroonaviirused on SARS ja MERS, ülejäänud on seni põhjustavad keskmise kuluga haigusnähte. Haigus võib kulgeda kergete nähtudega, aga tekitada osadel juhtudel ka tarviduse kunstliku hingamise järele. Vanemaealised põevad SARSi, MERSi ja uut koroonaviirust raskemini.

Kuidas viirus levib?

Koroonaviirused levivad enamasti piisknakkuse teel, aga ka kontaktnakkusega ehk haigustekitajatega saastunud käte kaudu. «Mida teame uue koroonaviiruse kohta – teadmised on suhteliselt piiratud. On tuvastatud, et viirus sarnaneb geneetiliselt SARSi viirusega – umbes 70 protsenti on sarnasus. Õnneks on selline teave praegu, et selle haiguse kulg on kergem võrreldes SARSi kuluga,» tõdes epidemioloog Dontšenko.

«Hea uudis on, et on piiratud inimeselt inimesele levik – see tähendab seda, et selle leviku potentsiaal on madalam võrreldes näiteks gripiga. Seda kinnitavad ka haigusjuhtude numbrid, sest kui see oleks laiaulatuslik levik inimeselt inimesele, siis oleksime silmitsi tunduvalt suurema haigete arvuga,» lisas ta.

Samuti on teada, ja see kehtib kõikide koroonaviiruste kohta, et see ei pea pikalt vastu väliskeskkonnas. Sellest lähtuvad ka terviseameti soovitused seoses Hiinast saabuvate pakkidega – need jõuavad siia pärast seda, kui viirus on juba lõpetanud oma elutsükli.

Viiruse inkubatsiooniperioodiks ehk peiteajaks peetakse 12-14 päeva, aga kui nakatumine toimus inimeselt inimesele, on see lühem – arvatakse, et kuni viis päeva. Uus koroonaviirus levib piisk-kontaktnakkusena. «Enamasti kulgeb see nagu respiratoorne külmetushaigus, inimestel tekivad palavik, köha, hingamisraskused ja tõsisematel juhtudel kopsupõletik. Hetkel on ravi sümptomaatiline – leevendatakse sümptomeid,» märkis Dontšenko.

Kes on riskirühmas?

Riskirühmaks on vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed. Piiratud andmete järgi kulgeb haigus raskelt enamasti vanemaealistel ja krooniliste haigustega inimestel. On teada, et suri ka 46-aastane naiserahvas, kes oli vähihaige.

Viiruse levik on toimunud väljaspool Hiinat Dontšenko sõnutsi eelkõige leibkondade-siseselt.

Kuidas hoiduda haigusest? «Need on soovitused, mida terviseamet annab alati kõikide respiratoorsete haiguste ennetamiseks,» märkis epidemioloog.

  • Tuleb vältida massiürituste, rahvarohkete kohtade külastamist – eeskätt neid, mis toimuvad kinnistes ruumides. Värskes õhus lendub viirus laiali, aga kinnistes ruumides püsib mõnda aega.
  • Väga oluline on hoida kõrvale haigetest inimestest, kellel on köha ja ilmselge nohu või kes aevastavad.
  • Hoiduda tuleb kontaktist haige loomaga. See on soovitus seoses koroonaviirusega, kuna tegu on teadupärast loomade nakkusega, mis levib inimestele.
  • Kui käed pole väga puhtad, neid pole tükk aega pestud, siis tuleb hoiduda kätega näopiirkonna puudutamisest, sest nii silmade, nina ja teiste limaskestade kaudu võib viirus sattuda organismi. Kui katame nina-suu ja peseme käsi, siis viiruse sattumise võimalus organismi väheneb.
  • Väga oluline on käte pesemine.
  • Viiruse puhangupiirkonnas on soovitatav vältida loomse päritoluga või mitte piisavalt kuumtöödeldud loomse päritoluga toidu tarbimist.

Uue koroonaviiruse leviku tõkestamiseks pole praegu Eestis asjakohane rakendada piiripunktides reisijate aktiivset seiret ega kehtestada sissesõidupiiranguid, kuna suurem hulk nakatunutest läbiksid need haiguse peiteperioodi ajal, ütles terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai tänasel pressibriifingul.

Terviseamet jälgib nakkusohu tõsidusele hinnangu andmisel Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusi, kel on ka õigus seada reisipiiranguid. Hetkel neid Euroopa kohta anetud ei ole ning Eestis on hinnatud haiguse levimise risk madalaks.

Koroonaviiruse levik

30. detsembril teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et Hiinas Wuhani linnas on tuvastatud teadmata päritoluga haiguse juhtum 59-aastasel isikul. Kõikide teadaolevate viiruste suhtes olid tehtud uuringud negatiivsed – see tähendas, et tegu on uue haigustekitajaga.

Teadlased hakkasid uurima, mis haigust põhjustab. 7. jaanuaril oli kindlaks tehtud, et see on uut tüüpi koroonaviirus.

11. jaanuaril teatati esimesest surmajuhtumist.

12. jaanuaril selgitasid teadlased välja viiruse genoomi järjestuse.

13. jaanuaril teatati esimesest väljastpool Hiinat registreeritud haigusjuhust – inimene tuli aga Taisse samuti Hiinast. 16. jaanuaril esines esimene sisse toodud haigusjuht Jaapanis.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles