Viroloogiaprofessor selgitab, kui ohtlik on eestlastele koroonaviirus ja kas peaks kandma näomaske

Paljud Hiina ettevõtted soovitavad inimestel töötada kodus, et vältida haiguse levikut töökohtades.

FOTO: Miguel Candela/Zumapress/Scanpix

Põhjust koroonaviirust karta on alati, aga paanikasse sattuma ei pea, ütles Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar saates «Patsiendiminutid».

Viimastel nädalatel räägitakse üha enam Hiinast alguse saanud koroonaviirusest. Lutsari sõnul pärinevad viirused reeglina loomadelt ja lindudelt: «RNA-viirused, kuhu kuulub ka koroonaviirus, paljunevad kiiresti. Kui inimene kiirustab, tekivad temagi töös vead.» Sama juhtub viirustega: vigade tõttu viirused muunduvad, nii tekib uusi tüvesid kogu aeg juurde, aga suurem osa neist pole elujõulised ega nakata inimest. Selleks, et viirus saaks inimest nakatada, peab ta pääsema tema rakku. «Viiruse ja peremeesraku suhe on nagu luku ja lukuaugu suhe: mul võib olla 5000 võtit, kui aga pole lukuauku sobivat, siis tuppa sisse ei saa,» selgitas Lutsar viiruste levimist loomalt inimesele.

Viiruse ohtlikkus on suhteline mõiste, näiteks koroonaviirus nakatab alumisi hingamisteid, mis näitab, et viirus ei saa väga kergelt levida. Üks tõsisem tüsistus, mis koroonaviirusega kaasas käib, on kopsupõletik. «Uue koroonaviiruse võime levida on madalam kui varasematel sama pere liikmetel SARSil ja MERSil,» ütles Lutsar. Haigestuda võivad sagedamini meditsiinitöötajad, kes haigetega kokku puutuvad, vanemaealised ja kroonilised haiged. Lutsari sõnul ei ole koroonaviirus ohtlikum gripiviirusest ja Eesti inimestel pole vaja hakata seepärast tänaval maske kandma.

Kui viirushaigusega patsient satub tüsistusega haiglasse, on haigustekitajate leviku tõkestamiseks vaja ta tihti isoleerida. Lutsar rõhutab, et alati on tark meedikuid oma eelnevatest mikroobide, näiteks metitsilliiniresistentse stafülokoki (MRSA), kandlusest teavitada, sest nii saab midagi ette võtta. «Teadmisega on palju lihtsam tegeleda kui teadmatusega,» tõdes Lutsar.

Mõnikord juhtub, et inimene läheb tervena korralisele operatsioonile, näiteks puusaliigest vahetama, ja tuleb haiglast välja nakkusega. «Mikroobidest täielikult lahti saada pole võimalik, küll aga saab pingutustega hoida mikroobide hulka minimaalsena.» Tüsistusi võib ette tulla, aga Eestis haiglates on sellised infektsioonid, mis ravile ei allu, väga harvad.