Selge on see, et antiseptika on palju tõhusam, kui pesemine seebi ja veega.
Korrektse kätehügieeni juures on väga oluline puhastamistehnika. Selleks, et näha, kui korrektselt käsi pestakse, on välja töötatud seade, mis on õppevahendina kasutusel näiteks Tallinna tervishoiu kõrgkoolis ning koolitustel haiglates, koolides ja mujal. Kätepesutehnika kontrollimiseks laseb katsealune oma kätele antiseptikut, millel on ultraviolettmarkerid. Käte pesemist imiteerides hõõrub ta vahendi kätele 30 sekundi jooksul ühtlaselt laiali. Ultraviolettlampide valguses paistavad vahendiga kokku puutunud kohad märgatavalt heledamad kui muu nahk. Eduka tulemuse korral peavadki labakäed ja randmed heledaks jääma.
Milliseid vigu aga pestes tehakse? Kõige sagedamini unustatakse hõõruda seepi pöidlapealsetele, küünealustele, sõrmevahedele ja -otstele. Korralikult tuleks pesta ka sõrmuste alla jäävat nahka, sest muidu hakkavad seal niiskuses bakterid paljunema. Seep tuleks voolava vee all maha loputada sõrmedest küünarnukkideni.
Muide, isegi meedikute rõivaste varrukapikkus pole kunagi üle kolmveerandi just selleks, et saaks korralikult teha käte antiseptikat, käsi pesta ja loputada nii, et vesi voolab puhtamalt mustemale pinnale.
Apteegis pakutakse antiseptikuid kätele, nahale, jalgadele ja limaskestadele. Kõigi nende põhitoimeaine on alkohol (näiteks etanool või isopropanool), välja arvatud limaskestade antiseptikud, mis on valmistatud vee põhjal. Alkoholisisaldus massiühiku kohta peab antiseptikus olema vähemalt 70 protsenti, väiksema sisalduse korral on tegu lihtsalt puhastustootega. Kätele mõeldud antiseptikud sisaldavad ka nahakaitsekomponente, nagu glütseriin, pantenool või aaloe, et nahka niisutada ja pehmendada.