Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

7 looduslikku viisi stressi alandamiseks

Copy
Pidev stress paneb meie tervise proovile.
Pidev stress paneb meie tervise proovile. Foto: Shutterstock

Stress on meie keha loomulik reaktsioon ning õiges koguses tuleb see meile kasuks. Liigne ja pidev stress paneb aga keha pinge alla ning vähendab vastupanuvõimet haigustele. 

Portaal Mindbodygreen toob välja kaheksa nippi, kuidas stressitaset alandada ning enda keha haiguste eest kaitsta. 

Treening

Treening parandab meie vaimset tervist, sest selle käigus toodetakse endorfiine. Nii öelda heaolu kemikaalid aitavad vähendada pinget, tõsta tuju, parandada und ja enesekindlust. Kõik need tegurid vähendavad ka stressi. Lisaks on leitud, et treening suurendab emotsionaalset vastupanuvõimet stressile. Treeningu all ei peetagi silmas kindlaid harjutusi, vaid pigem füüsiliselt aktiivset elustiili. Näiteks kasuta treppe, mitte lifti, pargi auto kaugemale kohale või välju ühistranspordist peatus varem. Ka vaid viis minutit treeningut päevas aitab stressi vähendada.

Mediteeri

Stressis keha vabastab hormooni kortisool. Kuigi väikestes kogustes on see meile hea, siis liiga pikalt ja suures koguses võib kortisool kehas viia hoopis kroonilise põletiku tekkimiseni. Viimane on aga mitme haiguse, nagu südame- ja maksahaiguste või depressiooni varjatud põhjus. Ühes uuringus leiti, et regulaarne mediteerimine aitab parandada emotsionaalset reaktiivsust ehk seda, kuidas stressile reageerid. Teadlased võrdlesid mediteerimist ka teiste stressi leevendamise vormidega, nagu füüsiline aktiivsus ja muusikateraapia, ning leidsid, et kuigi kõik alandasid kortisooli taset, paistis mediteerimine kõige enam aitavat.

Katseta aroomiteraapiat

Haistmisnärv kandub ninast ajju ja annab meile lõhnataju. See mängib olulist rolli parasümpaatilise närvisüsteemi reguleerimisel. Närv saadab ajju signaale, mis mõjutavad limbilist närvisüsteemi ja amügdalat, mõlemad aju osad mõjutavad emotsioone ja tuju. Mõned aktiivsed eeterlike õlide koostisosad mõjutavad haistmisnärvi ja lülitavad selle signaali välja, avaldades sellega ajule ja kehale rahustavat mõju. Näiteks peetakse rahustavaks lavendli, sidruni, jasmiini ja ylang ylangi eeterlikku õli.

Jooga

Jooga on läänes populaarseks muutunud alles viimastel aastakümnenditel. Indias on seda aga kasutatud meele ja keha ravimiseks peaaegu 4000 aastat. Kuigi jooga võib lihaseid venitada ja keha toonida, siis on see isegi veel kasulikum meelele. Joogas kasutatud hingamistehnikad aitavad reguleerida närviimpulsse ja alandada stressitaset. Regulaarne jooga harrastamine võib vähendada vererõhku ja südame löögisagedust ning kortisooli tootmist.

Tee

Tee joomine on juba iseenesest rahustav tegevus. Tassis olevatel teelehtedel on aga ka füsioloogilisest vaatepunktist suur stressi alandav mõju. Kuid kasulikud ei ole vaid teelehed. Ka taimeteedel, nagu lavendli, piparmündi või kummeliteel on märgatud stressi alandavaid omadusi.

Humal

Humalaid tuntakse eelkõige õlle koostisosana. Taime on aga rahvameditsiinis kasutatud ka stressi ja unehäirete raviks. Humal ei paista otseselt kortisooli taset langetavat. Küll aga leevendab stressi ja lihaspinget mõruhape, mis annab humalale iseloomuliku maitse. Lisaks on uuringutes leitud, et humal mõjutab neurotransmitterit, mis mängib olulist rolli närvisüsteemi aktiivsuse reguleerimisel. Humal võib parandada ka unekvaliteeti ning parem uni omakorda vähendab stressi.

Väldi kofeiini

Kofeiin on maailma populaarseim stimulant, mida tarbib 80 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Kuigi kofeiinil on kasulikke mõjusid, nagu paranenud tähelepanu, tuju ja treeningvõimekus, siis liigtarbimisel võib see tekitada rohkem kahju kui kasu. Kofeiin tõstab kortisooli taset ning kuigi keha muutub mingil määral kofeiinile immuunseks, siis on uuringutes nähtud, et kortisooli taseme tõus kofeiini tarbimisel ei kao. Samuti võib kofeiin segada und ja vähendada unekvaliteeti.

Märksõnad

Tagasi üles