Psühholoog õpetab end tervendama: kuidas keskenduda heale?

Positiivsus ja tänutunne suurendab heaolu. Foto: Shutterstock

«Ma olen teadlik halbadest asjadest, aga ma vaatan heade asjade poole. Ma näen ilu kõikjal», nii ütles 109-aastane holokausti üleelanud pianist Alice Herz-Sommer, kui temalt küsiti, mis on tema hea enesetunde saladus.

Psühholoog ja Vaikuseminutite Teadveloleku kursuse koostaja Helena Väljaste. Foto: Erakogu

Eaka naise mõtteviis ei olegi nii tavapärane, sest meie aju on evolutsiooni tulemusel negatiivsuse poole kaldu. Läbi ajaloo on olnud inimestele ellujäämiseks olulisem märgata ohtu (nt põõsas varitsevat ohtlikku looma) kui ilu (nt küpseid mustikaid metsa all). Seetõttu märkamegi kergesti halba, keskendume sellele liigselt, reageerime üle, õpime sellest liigselt ning muutume ajapikku kortisooli vallandumise tulemusena valusate, ebameeldivate ja stressirohkete kogemuste suhtes veelgi tundlikumaks. Ajuteadlane Rick Hanson ütleb tabavalt: meie aju toimib nagu teflon heale ja takjas halvale.

See on emakese looduse plaan ja see oli väga efektiivne, et hoida meie esivanemaid elus. Täna loob aga kalduvus negatiivsusele palju tarbetut kannatust nii inimeses endas kui ka inimeste vahel, rääkimata selle kurnavast mõjust füüsilisele tervisele.

See, kuhu suunad oma tähelepanu, muutub sinu jaoks reaalseks.

Proovi kohe praktikas järele, kas see vastab tõele või mitte! Vaata enda ümbrust ja leia kolm asja, mis sulle ei meeldi, mis pole korras, hästi vms.

Leidsid?

Nüüd palun vaata seda sama ümbrust ja leia kolm asja, mis sulle meeldivad, mis on ilusad, korras jms.

Leidsid, eks?

Nüüd sa tead, mis on see vahend, mille kaudu sa ühtedele või teistele objektidele häälestud. See on su tähelepanu. Üks võimsamaid tööriistu, mis meil on. Sedamööda, kuhu me oma tähelepanu suuname, saame muuta oma elu kas tragöödiaks või komöödiaks. Kui enamjaolt langeb meie tähelepanu sinna, kuhu see on harjunud langema (NB! negatiivsuse kalde tõttu sageli just ohtudele ja jamadele meie elus), siis mõningase treeningu tulemusena saame õppida keskenduma heale. Pöörates tahtlikult oma tähelepanu positiivsetele kogemustele, tõstame oma õnnetaset. Järjepidevalt niimoodi tegutsedes kogeme üha sagedamini, et meie vajadused on rahuldatud – et kõik on juba hästi, midagi ei ole puudu ega üle.

Kuidas keskenduda heale?

Selleks, et treenida end märkama head, on mõned lihtsad, aga väga võimsad nipid.

1. Märka head ja naudi seda. Selle asemel, et rutata ummisjalu tuleviku suunas, peatu teadlikult märkamaks neid hetki, mil kõik on juba hästi. Hetki, mil tunned vaikset rahulolu, õnne, tänu või rõõmu. Näiteks siis, kui päike tuleb üle tüki aja pilve tagant välja, kui lähedane naeratab sulle, kui naudid oma hobi või maitsvat sööki. Kui tabad sellise hetke, pikenda seda veidi. Naudi seda. Luba endal sellest kogemusest läbi imbuda, võta see vastu ja küllastu sellest. Niimoodi head märgates ja seda nautides kinnistad sa vastavaid neuronaalseid ühendusi ajus. Ajapikku muudad sa mööduva kogemuse (nt hetkeline rahulolutunne) püsivaks seisundiks, millele pääsed ligi kiirelt ja hõlpsalt.

2. Too oma ellu meeldivaid tegevusi ja olemise viise. Paljud meist on oma loomult «töökad eestlased», kes kuhjavad elu üle igasugu kohustustega. Seejuures on kohustused teiste ees muutunud olulisemaks kohustustest enda ees. Ammu on ununenud see, mis endale meeldis ja mis hinge kosutas, sest töö ja teiste heaolu on nii tähtsad. Niimoodi kaua ei jaksa – jõud saab otsa. Meil kõigil on vaja akusid laadida, ainult laetuna saame olla tõeliselt tõhusad oma töös ja niimoodi on meil midagi anda ka oma suhetes. Seetõttu on ülioluline väestada end mõnusate tegevustega, ümbritseda end meeldivate inimestega ja end teadlikult kosutada. See võib olla 10 lehekülje lugemine heast raamatust, 5 minutit mediteerimist, üks hetk iseendaga looduse rüpes, südamest südamesse kohtumine lähedasega, tassi tee joomine seda tõeliselt nautides. Oluline ei olegi niivõrd, mida sa teed ja kui kaua, kuivõrd see, et kosutad end teadlikult ja iga päev mõne meeldiva ja/või kasuliku tegevusega.

3. Vaimustu pisiasjadest. Sa ju tead seda ütlust, et õnn peitub väikestes asjades? Tänapäevase elutempo juures on selle tõe järgi raske elada, aga see on võimalik, kui aeglustume veidi ja keskendume viie meelega kogetavale. Proovi järgmist vaikuseminutite teadvelolekul põhinevat harjutust. Teadveloleku mõju stressi vähenemisele ja heaolu kasvule on tõendatud mitmel pool maailmas.

Võta tükk šokolaadi. Esmalt vaata seda šokolaadi. Märka eri värve. Kas pind läigib või on matt? On siin mõned varjud, mõni heledam koht? Katsu seda šokolaadi. Kuidas ta tundub näppude vahel, on ta kõva või kleepub juba? Nuusuta. Märka, milliseid lõhnanüansse sa tabad. Võid tunda, kuidas süljenäärmed tasapisi tööle hakkavad… Maitse. Tunne, kuidas maitse hakkab suus laiali valguma. Milliseid maitseid tunned? Märka, kuidas maitse muutub, kui šokolaadi hammustad. Kuula, mis helid tekivad, kui sa šokolaadi sööd. Samamoodi, nagu uurisid šokolaadi, saad uurida mida iganes ja avastada, et väikesed asjad – need ei olegi nii väikesed! 

4. Täna iga kogemust. Elu on täidetud erinevate kogemustega, sellistega, mis meile meeldivad, ja sellistega, mis meile ei meeldi. Omamoodi kogemused on need kõik ja neist annab õppida.

Küsimus, mida ma sageli küsin, kõlab nii: «Aitäh! Mis veel on võimalik? Kuidas saab veel paremaks minna?» Proovi seda kohe mõttes mitu korda järele öelda ja püsi küsimuse esitamise juures, vaevamata oma pead vastuse leidmisega. Tegid sa seda? Kui jah, siis ilmselt märkasid selle Access Consciousnessi tehnika avardavat mõju. Tehnika kasutamine aitab avardada meie tähelepanuvälja ja häälestuda võimalustele. Kui sul on juba hästi, näiteks oled imelises suhtes, siis küsi seda küsimust ja sa näed, et on võimalik, et see suhe ja sinu enesetunne selles suhtes saab veelgi paremaks minna. Kui sul ei ole parasjagu hästi (nt oled hilinemas olulisele kohtumisele), siis küsi seda küsimust. See aitab välja saada liigsest probleemile keskendumisest, näha olukorda avaramalt ning leida lahendusi.

5. Püüa päev pihku. Kui lähed õhtul magama, siis püüa oma päev pihku – loenda kokku viis olukorda või asja möödunud päevast, mille eest võiksid tänulik olla. Võid näiteks mõelda sellele, kui vahva oli kedagi toredat kohata, kui hästi maitses toit või kui õnnistatud sa oled, et su kraanist voolab sooja vett. Märka, kui hea tunde nendele asjadele mõtlemine sinus tekitab. Naudi ja pikenda veidi seda head tunnet, nii investeerid sellesse, et tänulikkuse tunne muutub sinu jaoks püsivaks seisundiks.

Soovi korral tee seda praktikat mõne oma lähedasega. Mina praktiseerin seda igal õhtul oma 4-aastase pojaga ja me mõlemad naudime seda ühist jagamishetke kogu südamest. Lisaks lustime lastega sageli 3. punktis kirjeldatud šokolaadiharjutusega, kehastudes sarnaselt nt lillede või kivikeste teadlasteks. Soovitan proovida!