Kas surm on valus või hoopis eufooriline kogemus?

Teadlased üritavad välja selgitada, mida tunneb surev inimene. Foto: Shutterstock

Seda, mis juhtub kehas ja ajus surma hetkel, on raske uurida, kuid mitmed teadlased arvavad, et osa inimesi kogeb surma eel eufooriat ja rahulolu tunnet.

Meditsiiniekspertide ja hooldajate hinnangul annab surm endast märku paar nädalat enne, kui inimene päriselt lahkub. Kõndimine ja liigutamine muutuvad vaevalisemaks, inimene magab märksa rohkem ja tihemini ning tekkida võivad neelamisraskused ja isu vähenemine. Mõned inimesed läbivad selle protsessi päevaga, mõned nädalaga.

Mitme uuringu tulemused viitavad sellel, et enne surma kogevad inimesed valu leevenemist. Oxfordi teadlase Irene Tracy sõnul on mõttejõud ja selle toimel tekkiv platseeboefekt tõhus viis valu leevendamiseks – meditatsioon, tähelepanu kõrvalejuhtimine ja isegi religioossed veendumused võivad aidata valu intensiivsust vähendada.

Surma hetkel lülitub aju välja ning teadlased arvavad, et see võib juhtuda viisil, mis põhjustab hetkelise eufooria tunde. Seda on raske uurida ning enamik teadmisi pärineb peaaegu surmaga lõppenud kogemustest. Neuroanatoomiaga tegeleva teadlase Jill Bolte-Taylori sõnul tundis ta kogu vasaku aju poolkera tegevuse lõpetanud insuldi järel täielikku eufooriat.

Seni avaldamata uuringust on selgunud, et mida lähemal on inimene surmale, seda suurem on tema organismis stressihormoonide tase. Kroonilisi haigusi põdevatel inimestel suureneb organismis ka põletiku tase. 2011. aasta uuringust on selgunud, et suremise hetkel vabanes rottide ajus kolmekordne kogus serotoniini ehk õnnehormooni ning teadlased arvavad, et sama võib juhtuda ka inimestega.