Viis asja, mida peaksid teadma üksilduse kohta

Üksildus mõjutab ka füüsilist tervist. Foto: Shutterstock

Kõik inimesed kogevad mingil perioodil üksildust, kuid enamjaolt on see ajutine ning tingitud mingist suuremast elumuutusest. Pikemalt kestev üksildus ja sotsiaalne eraldatus võib aga mõjutada inimeste vaimset ja füüsilist tervist.

Sageli ei ole üksilduse põhjuseks sõprade või tuttavate puudus, vaid see, et inimesed ei ole suutnud luua end ümbritsevate inimestega tähendusrikkaid suhteid. Pinnapealsed sõprused ei ole piisavad, et tagada inimeste vaimne heaolu.

1. Üksildus võib mõjutada aju samamoodi nagu füüsiline valu. 2003. aasta uuringust on selgunud, et kõrvalejäämine või üksiolemine muudab ajus aktiivseks sama piirkonna, mis on aktiivne siis, kui inimene kogeb füüsilist valu.
2. Üksildus töökollektiivis vähendab töötajate motivatsiooni ja töötamise kiirust. Uuringutest on selgunud, et suur kortisooli ehk stressihormooni tase vähendab keskendumisvõimet ja tähelepanu, mis võib mõjutada negatiivselt inimese töövõimet.
3. Üksildus mõjub halvasti unekvaliteedile ning põhjustab ärevust. 2011. aasta uuringust on selgunud, et üksildased inimesed ärkasid öösiti sagedamini üles ning tundsid end hommikuti vähem puhanuna.
4. Üksildus ja vähene suhtlemine võib suurendada dementsuse riski. 2012. aastal korraldati uuring, mille tulemusel leiti, et üksildastel inimestel esines suurema tõenäosusega dementsust kui neil, kes olid sotsiaalselt aktiivsed. Üksildus suurendab dementsuse riski 64 protsenti.
5. Üksildus mõjub negatiivselt inimeste füüsilisele tervisele ning vähendab oodatavat eluiga. Teadlased jälgisid pea 45 000 inimese tervisenäitajaid ning leidsid, et üksi elavatel inimestel esines rohkem südamehaigusi. Samuti on kindlaks tehtud, et pikaajaline suurenenud kortisoolitase võib suurendada vähi riski.