Hambaarst räägib, kuidas annab endast märku salakaval ja ohtlik juurepõletik

Ravimata hambajuurepõletik võib kaasa tuua teisi ohtlikke terviseprobleeme.

FOTO: Shutterstock

Hambajuurepõletik võib olla ka siis, kui kusagilt ei valuta. Kaks kolmandikku Eesti elanikest on elu jooksul põdenud hambajuurepõletikku, mis kulgeb tihti ilma sümptomiteta või need on küll olemas, aga arvatakse olevat mõne muu haiguse põhjustatud. Juurepõletiku ravita jätmise tagajärjed võivad aga juba vägagi nähtavaks muutuda.

Juurepõletikku põhjustavad bakterid, mis ravita jäänud hambaaugu korral kahjustavad hambanärvi. «Nimelt pääsevad mikroobid läbi aukude hambasäsisse ning liiguvad hamba juuretippudeni. Seetõttu katkeb hambas verevarustus ja see n-ö sureb,» ütleb Unimedi hambaarst Alissa Kolomiets. «Juureravi on vaja, kui infektsioon on jõudnud liiga sügavale hambanärvini, tekitades tugevat valu. Põletikulise juurega hammas võib olla lagunenud, täidisega või varem mõne juureraviprotseduuri läbinud.»

Dr Alissa Kolomiets.

FOTO: Erakogu

Tegu on salakavala haigusega, mis võib krooniliseks muutudes olla mitme ohtliku haiguse, sealhulgas põskkoopapõletiku põhjus. Dr Kolomiets meenutab üht oma patsienti, kellel oli olnud mitu operatsiooni, millega eemaldati põskkoobastest suured tsüstid: «Olukord polnud siiski paremaks läinud. Kui ta minu juurde jõudis, selgus, et asi oli hoopis mõlema suupoole ülahammaste juurealustes põletikes, mille väljaravimise järel läksid korda ka põskkoopad.»

Oska vihjeid tähele panna

Juureravi tuleb aga kindlasti ette võtta, et ennetada põletiku levimist lõualuusse ja eluohtlike tüsistuste tekkimist. Hamba alt võib alguse saada näiteks südamelihasepõletik.

«Kui haigust õigel ajal üles ei leita, tekib ka oht, et mädakolle blokeerib hingamisteed,» lisab dr Kolomiets. «Sest kui mädanik koguneb lõualuusse, levib paistetus suupõhja keele alla ja näole. Alles hiljuti alustasime juureravi patsiendil, kellel on ulatuslik põletikukolle kuue kroonitud hamba all. Põletik sai alguse ilmselt sügava kaariese tõttu. Patsiendi lugu algas siis, kui tal lõigati erakorralise meditsiini osakonnas suulaest suur põletikukolle lahti ja soovitati hambaarstile minna. Mees oli soovituse ära unustanud ja tuli alles kahe aasta pärast, kui juurealune infektsioon oli uuesti ägenenud.»

Samas võib ka juba krooniliseks muutunud juurepõletik olla ilma sümptomiteta, nii et inimene ise ei oska midagi kahtlustadagi. Mõni vihje võib siiski olla. «Ühel mu patsiendil käis trennis kangi tõstes lõualuust tuige läbi, nii et ta taipas kontrolli tulla. Teine hakkas põletikku kahtlustama, kui näole kreemi pannes oli ülalõua piirkonnas kahtlane ja ebamugav tunne, tal oligi seal ulatuslik juurepõletik,» räägib dr Kolomiets. «Kontrolli tasub tulla ka siis, kui mäludes tundub üks hammas hellem kui teised või kui õues jalutades paneb tuul hamba tuikama.»

Vahel on kasutatud ka sellist meetodit, et hambad on lusikaga kergelt läbi koputatud, aga dr Kolomietsi sõnul ei ole garantiid, et haige hammas sellele reageerib.

Röntgenit pole põhjust karta

Juureravisse suunavad palju oma patsiente ortodondid, kes avastavad juurepõletiku enne breketite panekut tehtud panoraampildilt. «Tihti avastame me kroonilise juurepõletiku aga tänu sellele, et inimene on tulnud hambaarsti juurde rutiinsesse kontrolli. Ka igal uuel patsiendil laseme teha hammastest panoraampildi, mis annab hea ülevaate, ja vajadusel väiksema röntgeinülesvõtte ka,» ütleb dr Kolomiets. «Patsiendid küsivad sageli, miks neid röntgenipilte on vaja teha – aga sellepärast ongi!»

Niisiis oleks ideaalne käia vähemalt kord või kaks aastas sellises hambakliinikus, kus saab teha röntgenipilti ja kus kontrollitakse ka neid võimalikke probleeme, mis pole silmanähtavad. Unimedis on kasutusel mikroskoobid, millega saab juurekanalite süsteemi suurendada mitukümmend korda. Tänu sellele on ravi täpsem ja raviprognoos parem.

Patsiendid küsivad tihti ka seda, kas röntgenikiirgus on ohtlik. «Ei, radiatsiooni küll karta ei maksa,» rahustab dr Kolomiets. «Kiirgusedoosid on väga väikesed. Ühest röntgenist saab seda sama vähe kui kahe väikese banaani söömisest. Panoraampilti tehes saab pisut rohkem, aga üldjuhul seda ei tehtagi tihemini kui kahe aasta tagant.»

Juurekanali avamise protseduuriks tuleb varuda aega kuni kaks tundi. «Vajadusel teeme tuimastuse, seejärel eemaldame sellest hambast kõik täidised ja vaatame, ega seal ole mõrasid. Kui oma hammast annab säilitada, siis saame hamba üles ehitada. Siis liigume juureravi osa juurde: loputame ja desinfitseerime kõik juurekanalid. Võimalusel saame sama visiidi ajal kanalid ka kinni panna. Kui tööd on rohkem, tuleb tulla teisele visiidile. Kui tegu on ulatusliku põletikuga, siis selleks on meie tiimis kirurg.»

Juureravi võtab tavaliselt 1–3 visiiti, aga pärast seda on vaja käia regulaarselt hambaarsti kontrollis olemaks kindel, et juurealune põletik on ravile allunud. Ulatusliku juurealuse kolde paranemine võib võtta isegi mitu aastat ja röntgenis võivad põletikukolded veel neli aastat näha olla. «Kui näiteks ühesentimeetrine muutus juure all on kahe aasta möödudes vähenenud poolesentimeetriseks ja muid ohumärke pole, siis loeme selle paranemisfaasiks,» ütleb dr Kolomiets.