Immunoloog Pärt Peterson annab nõu, kuidas tagada haiguste vastu parim kaitse

Tartu Ülikooli biomeditsiini osakonna juhataja, immunoloog Pärt Peterson räägib lähemalt immuunsüsteemi toimimisest, autoimmuunhaigustest ning sellest, mis mõjutab inimese immuunsust ning mida on võimalik selle toetamiseks ise teha.

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta organismi haigusi põhjustavate nakkuste eest. Selle toimimist mõjutavad mitmed tegurid, nagu mitmekesine bakterite ja viiruste maailm ning inimese elustiil. 

Kuidas immuunsüsteem inimesi haiguste eest kaitseb?

Mikroobide maailma kuulub palju viirusi ja baktereid, mis on valmis meie kehas elutsema, ja ilma toimiva immuunsüsteemita ei suuda organism ennast nende vastu kaitsta. Lisaks viirustele ja bakteritele on looduses ka seeneriigi esindajaid ja parasiite, mis püüavad elada meie kui peremeesorganismi kulul. Kõigi nende tülikate sissetungijatega peab terve inimese immuunsüsteem hakkama saama.

Immuunsüsteem ei suuda iga bakterit või viirust organismist lõplikult välja juurida – mõnedega neist tuleb organismil õppida koos elama. Kõik inimeses elavad mikroobid ei ole ka kogu aeg aktiivsed, ja mõned, nagu herpesviirused, võivad olla aastaid vaikelus. Osa mikroobidest ei põhjusta ka mingeid haiguseid või on koguni organismile vajalikud; näiteks vajame normaalseks seedimiseks sooles elutsevat vägagi mitmekesist mikrobioomi. Kuna viiruste ja bakterite maailm on ääretult mitmekesine, on meie immuunsüsteemil kujunenud välja erinevad strateegiad, kuidas ühe või teise haigustekitajaga võidelda.

Immuunsüsteem ise on kõike muud kui lihtne. See koosneb mitmetest erinevatest kudedest, rakkudest, ja kaitsemehhanismidest, millel kõigil on oma ülesanne. Osa kaitsemehhanisme saab inimene kaasa juba sündides, sestap nimetataksegi neid kaasasündinud immuunsüsteemiks. Need kaitsemehhanismid toimivad esimese kilbina nakkuste vastu ning on reeglina ka lihtsakoelisemad, kuid ei pruugi alati olla tõhusad.

Kuidas immuunkaitset omandatakse?

Dr Pärt Peterson Foto: Erakogu

Keerulisem immuunkaitse toimib elu jooksul omandatud immuunsüsteemi kaudu. Omandatud immuunkaitse tuleb inimesel omandada õppides. Nagu iga teine õppimine, areneb omandatud immuunkaitse kõige tõhusamini läbi kogemuse. Kui immuunsüsteemi rakud puutuvad kokku erinevate antigeenidega ehk mistahes viiruse või bakteri valguosadega, talletub see kogemus inimese immuunrakkudes mällu ja hoiab neid mälurakke elus pikka aega. Immunoloogiline mälu võib kesta aastaid või isegi aastakümneid, aga mälurakud on ja jäävad toimima vaid selle konkreetse viiruse või bakteri puhul, millega kokkupuutel need tekkisid. Mälurakkude printsiibil ja nende pikaajalisel säilimisel organismis põhineb ka vaktsineerimine.

Nagu muu õppimisega, on immunoloogilise mälu treenimine kõige tõhusam lapseeas, kuid erinevatel, ja seni mitte päris selgetel põhjustel, hakkab see vananedes nõrgenema. Sestap on lapseeas tehtud vaktsiinid efektiivsemad kui vanemas eas inimestel. Mõnede viiruste, nagu näiteks gripiviiruse, korral on aga viirus nii kiire muutuma, et pea iga aasta tuleb uus viiruse vorm, mille vastu immuunsüsteemil varasem mälu puudub. 

Mis võib immuunsüsteemi toimimist häirida?

Tavainimese tervise seisukohast vaadatuna ei ole immuunsüsteem kuidagi eraldiseisev, vaid on üks osa ülejäänud organismist. Kõik, mis võib tugevalt häirida organismi tervikuna, võib häirida ka organismi immuunkaitset. Stress, suur koormus ja erinevad haigused kurnavad organismi ja nii tõuseb infektsioonirisk. Samuti mõjutab immuunsüsteemi toitumine, kehv uni, vähene füüsiline aktiivsus ja suitsetamine.

Noortel tervetel inimestel on immuunkaitse nakkuste vastu reeglina hea või väga hea ja hästi treenitav. Probleemid tekivad vananedes, sest vanusega suureneb organismis üldine põletiku tase, mis on olemuselt krooniline ehk pidev, ega pruugi endast kuidagi märku anda. Põletiku tase mõjutab immuunsüsteemi toimimist ja see, et immuunsüsteem püüab põletikku alla suruda, võib olukorda tegelikult veelgi halvendada. Inimestel, kes põevad kroonilisi põletikuga seotud haiguseid nagu südame-veresoonkonna haigused, 2. tüüpi diabeet või neerupuudulikkus, on üleüldine põletiku tase organismis kõrgem. Mõningane põletiku tõus võib vanematel inimestel esineda ka ilma mingi nähtava põhjuseta. Üldist põletiku taset on võimalik tuvastada laboriuuringutes põletikuliste vahendajamolekulide ehk tsütokiinide tõusu põhjal.

Vanusega kaasneva põletiku taseme suurenemise põhjused ei ole täpselt teada. Arvatakse, et organismis toimub aja jooksul vananenud ja põletikulisi tsütokiine tootvate keharakkude kuhjumine ning mida vanem on inimene, seda vähem suudab organism neist vabaneda. Samas leidub palju ka neid vanainimesi, kellel on väga head immuun- ja põletikunäitajad ning kelle immuunsüsteem tuleb haiguste tõrjumisega edukalt toime.

Kuidas on võimalik oma immuunsüsteemi tööd toetada?

Uuringutest on selgunud, et aeroobne füüsiline aktiivsus on tõhus viis immuunsüsteemi tugevdamiseks. Immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks tuleks vähendada stressi taset, võimaldada organismil piisavalt puhata ja magada, toituda mitmekesiselt ning püsida normaalkaalus.

Tavaliste külmetushaiguste ehk ülemiste hingamisteede viiruste puhul ei ole tarvis peale liiga kõrge palaviku ja teiste nakatamise vältimise suurt midagi teha. Selliseid viirusi on mitu, ravi nende vastu puudub ja haigus läheb paari nädala jooksul ise üle. Et infektsioonist vabaneda, peavad immuunrakud läbi tegema mitu jagunemisprotsessi ja see võtab neil umbes nädala jagu aega. Protsessi täpne kestus sõltub viiruse tüübist, nakkuse ulatusest, varasemast kokkupuutest sarnaste viirustega ja inimese enda organismist, kuid üldjuhul suudab organism 7–10 päevaga viirusest vabaneda. Enamiku apteegis müüdavate immuunsust toetavate toidulisandite tõhususe kohta ei ole erilist teaduslikku alust, kuid kui need parandavad haige enesetunnet, siis kahju neist ka ei teki.

Raskemaid nakkusi põhjustab gripiviirus ja selle vastu on kõige mõistlikum end igal aastal vaktsineerida. Praegu külvab paanikat maailmas leviv Wuhani koroonaviirus, kuid ei tasu unustada, et maailmas levib globaalselt pea igal aastal sarnane hooajaline gripiviirus. Suurt osa elanikkonnast nakatanud gripiviiruse pandeemiat ei ole õnneks pikka aega esinenud. Hoiatavaid näiteid leidub ajaloos aga küll – näiteks maailmas 2009–2010. aastatel levinud H1N1 ja 1918–1920. aastatel laialt levinud gripi pandeemia.      

Millised on kõige levinumad autoimmuunhaigused, miks need tekivad ja kuidas mõjutavad elu?

Immuunsüsteemiga on seotud mitmeid haigusi, mõned neist on kaasasündinud, kuid suurem osa tekivad elu jooksul. Immuunsüsteemi haigused on seotud olukordadega, mil mõni äge viirus või immuunsüsteemi alla suruv ravi nõrgestab immuunsüsteemi võimet reageerida, immuunsüsteem reageerib üle, näiteks allergiate korral, või pöördub omaenda kudede vastu nagu autoimmuunhaiguste puhul.

Autoimmuunhaiguste korral pöördub immuunsüsteem enda kudede ja rakkude vastu ning kohtleb neid samamoodi nagu organismi rünnanud viirust või bakterit. Tavaliselt peab immuunsüsteem sellistel juhtudel mõnda oma keha valku patogeeni omaks ning püüab eemaldada rakud, mis seda valku toodavad. Autoimmuunhaiguseid on teadaolevalt umbes 70–80 ning põhjuseid, miks immuunsüsteem valesti käitub, on palju. Tuntumad autoimmuunhaigused on reumatoidne artriit, 1. tüübi suhkurtõbi, autoimmuunsed kilpnäärme haigused, tsöliaakia ja süsteemne erütematoosne luupus.

Autoimmuunhaiguste teket võivad mõjutada vanematelt saadud geenikombinatsioonid, aga see ei ole kaugeltki ainus põhjus. Autoimmuunhaiguste riski mõjutavad lisaks elustiilile ka muutused immuunsüsteemi välja kujunemisega seotud juhuslike geenide kombinatsioonides ja epigeneetilised muutused ehk see, kuidas mõjutab väliskeskkond ja elustiil geenide avaldumist. Autoimmuunhaiguste vastu puudub ravi, mis aitaks inimesel haigusest täielikult vabaneda, kuid raviga on võimalik leevendada sümptomeid või vähendada immuunsüsteemi ülereageerimist. Tulevikuteadus peaks keskenduma sellele, kuidas oleks võimalik eemaldada organismist spetsiifilised valesti reageerivad immuunrakud, et sümptomite leevendamiseks ei peaks alla suruma kogu immuunsüsteemi.

Lugu ilmus esmakordselt veebruaris.