Oluline teada: kui ohtlik või kasulik on saun südamele?

Saunas käimise pärast ei peaks muretsema tõenäoliselt inimesed, kes saavad ilma probleemideta hakkama mõõduka treeninguga, nagu pooletunnine kõnd või 3-4 korrust trepikõndi ilma peatumata.

FOTO: Shutterstock

Kesk-Ameerika maiad kasutasid 3000 aastat tagasi higistamist religioossete tseremooniate osana ning hea tervise hoidmiseks. Erinevates kultuurides kasutatakse kuuma õhu terapeutilisi omadusi erinevalt, näiteks madala kuumusega Türgi aurusaun, iidne Rooma saun, Ameerika-pärane mullivann või tuttav Soome leilisaun.

Just paljude Eestlaste jaoks harjumuspärane leilisaun on saunadest kuumim: temperatuur võib seal ulatuda üle 100 kraadi. Soomes kasutab regulaarselt sauna kolmandik täiskasvanud elanikkonnast ning ilmselt ei jää eestlased naaberrahva saunaharjumustele alla.

Kuigi sauna peetakse enamasti millekski loomulikuks ja pigem tervist toetavaks, siis kui kasulik on see meie tervisele tegelikult. Soome saun on võrreldes aurusaunaga väga kuiv ning niiskusetase on seal keskmiselt 10–20 protsenti. Kuival kuumusel on kehale tugev mõju. Higistamine algab sellistes tingimustes väga kiiresti. Keskmine inimene kaotab lühikese saunaskäiguga umbes pool liitrit higi. Higi aurustub aga kuumas õhus nii kiiresti, et inimene ei pruugi aru saada, kui palju vedelikku ta kaotab. Nahatemperatuur tõuseb minutitega 104 kraadini, sisemine kehatemperatuur tõuseb aga aeglasemalt ning jääb enamasti alla 100 kraadi.

Kehatemperatuuri muutumisest olulisem on see, kuidas reageerib kuumusele süda. Pulss tõuseb keskmiselt 30 protsenti. Selle tulemusel peab süda peaaegu kahekordistama vere hulka, mida organ iga minutiga pumpab. Suurem osa lisanduvast verevoolust suunatakse nahka. Vereringe viib tegelikult verd isegi elunditest eemale. Vererõhk võib aga selle tulemusel tõusta või langeda. Kõik need muutused pöörduvad kiiresti tagasi, kui inimene maha jahtub. Seega võiks öelda, et kuigi saun võib aidata lõõgastuda, paneb kuumaprotseduur südamele karmi koormuse.

Suurem osa saunade kohta käivast infost tulebki Soomest. 16-kuuline uuring, kus vaadati 1631 südameinfarkti Helsingis, leidis, et vaid 1,8 protsenti neist võis tekkida seoses saunas käiguga. Teises uurimuses leiti, et ühes aastas toimunud 6175 äkksurmast ligi kaks toimusid 24 tunni jooksul pärast saunas käiku. Paljude nende juures mängis aga rolli alkohol. Saun paistab olevat ohutu stabiilsetele südamehaigetele. Väike Jaapani uuring leidis, et kaks nädalat igapäevast sauna isegi parandas veresoonte funktsiooni patsientidel, kelle süda oli mõõdukalt kahjustunud ning ei suutnud normaalselt verd pumbata.

Siiski peaksid südamehaiged enne sauna kasutamist oma arstiga rääkima. Muretsema ei peaks tõenäoliselt inimesed, kes saavad ilma probleemideta hakkama mõõduka treeninguga, nagu pooletunnine kõnd või 3–4 korrust trepikõndi ilma peatumata. Kuuma soovitatakse aga vältida patsientidel, kelle vererõhk ei ole kontrolli all, kel on ebanormaalne südamerütm, angiin või südamepuudulikkus.

Kuigi saun mõjutab tervet keha, on enamik muutustest leebed. Näiteks vähendab temperatuuri tõusmine munandites sperma tootmist, küll aga ei ole tõendeid, et saunas käimine võiks viljakust vähendada. Kuiv õhk ei kahjusta nahka ega kopse. Näiteks mõne jaoks leevendab saun psoriaasist või muust kroonilisest nahahaigusest tulenevat sügelust. Astmaatikud võivad kogeda vähem vilistavat hingamist. Üldiselt paistab saun olevat keha jaoks ohutu, kuid on vähe tõendeid, et selle tervisemõjud ulatuksid kaugemale heaolu- ja lõõgastustundest.

Saunata tervisele ohutult

  • Väldi alkoholi enne ja pärast sauna.
  • Ära pinguta üle: 15–20 minutit sauna on enamikule inimestest mõistlik ajalimiit.
  • Jahtu järk-järgult: külma vette sulpsamine tekitab märkimisväärset stressi vereringele ning nõrga tervise korral tasuks seda vältida. 
  • Joo 2–4 klaasi külma vett pärast iga saunakülastust.
  • Ära mine sauna, kui oled haige või tunned end halvasti. Kehva enesetunde korral välju saunast.
  • Pea jahedas hoidmine on parim viis, kuidas saun turvaliseks ja nauditavaks muuta.

Allikas: Harvard Health