Teadlased kummutasid lehmapiimaga seotud müüdid

Lehmapiim ei pruugi olla inimesele vajalik.

FOTO: Shutterstock

Lehmapiima on seostatud tugevate luude ja hea tervisega, kuid teadlased seadsid senised teadmised kahtluse alla.

Harvardi teadlased analüüsisid üle 100 teadusuuringu andmeid ning avaldasid väljaandes New England Journal of Medicine raporti, millest selgus, et piimatoodete tarbimise ja tugevate luude vahelise seose kohta puudub adekvaatne teaduslik alus.

Inimesed on pea ainus liik imetajaid, kes tarbivad kogu elu vältel teise loomaliigi piima. Samuti on inimesed peaaegu ainsad, kes tarbivad regulaarselt piima ka täiskasvanuna. Rinnapiimas leiduvad mineraalid, toitained ja hormoonid on vajalikud beebi arenguks ja kasvuks samamoodi nagu lehmapiimas leiduvad mineraalid ja kasvuhormoonid on vajalikud vasika arenguks ja kasvamiseks. Vahe seisneb selles, et lehmapiimas leiduvad mineraalid ja hormoonid (naissuguhormoonid progestiin ja östrogeen) on sellises koguses, et nende abil kasvab suureks ligi 400 kilogrammine loom ning seetõttu ei pruugi lehmapiim olla sobilik toiduaine inimestele.

Arvestada tuleb sellega, et tänapäeval leidub lehmapiimas rohkem kasvuhormoone ja suguhormoone – progestiini ja östrogeeni – seetõttu, et piimatööstuse toodangu tagamise otstarbel on enamik lehmi sagedamini tiined.

Kõige mõjuvam põhjus piima joomiseks on seni olnud kaltsium ja tugevad luud, kuid Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel tuleks päevas tarbida 500 milligrammi kaltsiumi, enamiku riiklike soovituste järgi aga 1000–1300 milligrammi. Teadusuuringutest on selgunud, et luumurdude risk on 500 milligrammi ja 1000 milligrammi kaltsiumit tarbivatel inimestel sama. Samuti tehti kindlaks, et kolm klaasi piima päevas joonud inimestel ei ole väiksem luumurdude risk kui neil, kes piima üldse ei joonud.

Neis riikides, kus on piima tarbimine kõige suurem, on ka luumurdude protsent suurem – näiteks Rootsis, kus tarbitakse keskmisest rohkem piima, on suurem luumurdude protsent kui Hiinas. Luude tugevust mõjutavad ka teised faktorid, kuid sellest, et vähem piima tarbivate riikide inimestel on vähem luumurde, järeldub siiski, et tugevate luude jaoks ei pea inimesed ilmtingimata tarbima lehmapiima.

Teadlased korraldasid uuringu, milles osales pea 100 000 keskealist täiskasvanut ning selgus, et iga lapsepõlves päevas tarbitud klaasitäie piimaga suureneb luumurdude risk meeste seas üheksa protsenti. Lisaks arvavad teadlased, et liigne piimatoodete tarbimine suurendab meestel eesnäärmevähi riski ja naistel emakavähki. Samas viitavad mõne uuringu tulemused sellele, et piim võib kaitsta pärasoolevähi eest. Teadlased hoiatavad, et piimatoodete vähivastased omadused esinesid vaid neil inimestel, kelle toitumine oli pigem ebatervislik.

Teadlaste hinnangul pole inimestel tarvis piima regulaarselt tarbida, sest kõik piimas leiduvad toitained saab mitmekülgse ja tervisliku toitumise korral kätte mujalt.