Proviisor selgitab, millise populaarse joogiga koos ei tasu vitamiine võtta

Suurematel kohvisõltlastel tuleks enne vitamiini võtmist pidada vähemalt tunniajane paus, kuna muidu võib olla takistatud preparaadi imendumine. Foto: Shutterstock

Apotheka proviisor Maia Leede räägib, kuidas annab märku vitamiinipuudus ja mil moel peaks organismi pärast talve turgutama.

Millest võib ära tunda kevadväsimust?

Enamasti annab vitamiinipuudus endast ikka ühel või teisel moel märku, olgu siis küünte rabedaks muutumise, kahvatu ja tuhmi naha, aga ka suunurkadesse tekkivate lõhede, unisuse, peavalu või nõrkuse kaudu. Meditsiiniliselt ei eksisteeri näiteks küll sellist diagnoosi nagu kevadväsimus, ent mida kauem on kestnud pime aeg, seda rohkem tuleb ka apteekidesse väsimuse üle kurtvaid inimesi. Kevadväsimus võib olla tingitud mõne aine puudusest, kindlasti on oma roll pikal ja valgusevaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini tootmist organismis. Samas võib väsimus olla tingitud keha kohanemisest uute ilmastikuoludega.

Millised on vitamiinipuuduse tundemärgid?

Tundemärgid võivad olla kohati üsna erinevad, osalt aga siiski kattuvad.

A-vitamiini puuduse korral võivad ilmneda haavandid igemetel ja suus, halb vastupanuvõime haigustele, probleemid nahaga, nägemise halvenemine, kõõm, haprad küüned, kuiv nahk, kuivad silmad ja limaskestad.

B-grupi vitamiinide puuduse sümptomiteks on kõige tihedamini stress, ärrituvus, väsimus, keskendumisvõime langus, aga ka nahainfektsioonid, dermatiit. C-vitamiini puudusele viitavad kõige tihedamini veritsevad igemed, aeglane haavade paranemine, stress, aga ka näiteks nõrgenenud immuunsüsteem ja liigesevalud.

Eesti päikesevaese kliima tõttu on suurema osa aastast enamikul siinsetel inimestel D-vitamiini puudus, mistõttu on see ainus vitamiin, mida tuleb suuremal osal meist aasta ringi juurde võtta. D-vitamiini puudusele viitab kõige enam nõrgenenud immuunsüsteem, väsimus, pearinglus, haprad luud.

E-vitamiini puudus põhjustab meestel sperma kvaliteedi langemist ja naistel probleeme rasestumisega. Pikemat aega madal E-vitamiini tase suurendab riski südameveresoonkonna haiguste tekkeks. F-vitamiini ehk asendamatute omega-3 ja omega-6 rasvhapete puuduse sümptomid on ekseem, akne, kõhulahtisus, kaalukaotus, kõõm, kuivad küüned ja juuksed.

Ka mineraalainete ja teiste mikrotoitainete puudus annab endast erineval moel märku, olgu siis tegu lihaskrampide, jõuetuse, peavalude või muuga. Näiteks koensüümi Q10 sisalduse langus organismis mõjutab halvasti südamelihaste talitlust, võib põhjustada südame rütmihäireid ja kõrgvererõhktõbe. Tsink on vajalik mikroelement kilpnäärme, suguhormoonide, kasvufaktorite sünteesis ja talitluses ning aitab kaasa naha normaalsele ainevahetusele, haavade paranemisele, juuste kasvule ja immuunsüsteemi talitlusele, magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust.

Kõige kindlam on seada sammud apteeki ja seal apteekrile sümptomeid kirjeldada ning üheskoos võimalikud preparaadid välja valida või veel parem – teha analüüsid ja vastavalt neile siis korrigeerida oma toitumist ning vajadusel võtta lisaks organismi varusid täiendavaid preparaate.

Millisel juhul piisab täisväärtuslikust toidust ja millal peaks vitamiini purgist juurde võtma?

Vähese päikesevalguse tõttu on Eesti kliimas enamikul inimestel vaja D-vitamiini lisaks tarvitada. Ka soojamaareisil käimise järgselt on umbes kolme nädala pärast vaja taas D-vitamiini võtma hakata. Mis aga puudutab ülejäänud vitamiine ja mineraalaineid, siis on raske ühest vastust anda, sest sõltub inimese tervislikust olukorrast, elustiilist ja toitumisest. Kui toidulaual on rohkelt värskeid puu- ja köögivilju, harrastatakse tervislikke eluviise, puuduvad kroonilised haigused, uni ja meeleolu on hea ning organism ei anna millegagi märku, et mõnest ainest võiks puudus olla, polegi tarvidust vitamiinipurgi järele.

Milliste vitamiinide ja mineraalainete tarbimisele tuleks pärast talveperioodi eriti rõhku panna?

Üks tähtsamaid vitamiine kevadel on D-vitamiini kõrval C-vitamiin, sest see aitab kõige kiiremini võidelda väsimuse ja stressiga. Suurim C-vitamiini vaegus esineb Eestis veebruarist maini, kui paljude toiduainete vitamiinisisaldus on vähenenud. Näiteks kartuli vitamiinisisaldus võib siis olla üle nelja-viie korra tavalisest väiksem. C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol, suitsetamine, palavik, söögisooda, ravimitest aspiriin ja paratsetamool.  Just suitsetajad ja sageli alkoholi pruukivad inimesed peaksid kevadel tähelepanu pöörama C-vitamiini tarbimisele.

Oluline osa kevadväsimuse tekkes on ka E-vitamiini puudusel. E-vitamiinil on positiivne mõju immuunsüsteemile ja see aitab kaitsta keha oksüdatiivsete kahjude eest, mis võivad viia südamehaigusteni.

Väga oluline roll stressiga võitlemisel on magneesiumil, mis aitab närvilisuse ja unehäirete korral, leevendab lihaskrampe ja teisi lihaskonna probleeme. Magneesium imendub paremini, kui seda manustatakse koos B6-vitamiiniga. A-vitamiin vastutab immuunsüsteemi eest ja kevadel tuleb seda toidust või toidulisandist piisavas koguses saada, et viirushaigustest hoiduda. Valmiskujul leidub A-vitamiini ehk retinooli näiteks maksas, piimatoodetes (eriti juustus ja võis), munas ja kalas. Seevastu karotenoide ehk A-vitamiini eelühendeid sisaldavad hulgaliselt tumerohelised, kollased, oranžid, punased ja violetsed köögi- ja puuviljad ning marjad.

Selleks, et saada üle väsimusest, mis kevadega käsikäes käib, aitavad kõige paremini B-rühma vitamiinid. B-grupi vitamiinide imendumine on pärsitud kohvi ja alkoholi liigsel tarvitamisel ning suukaudsete rasestumisvastaste vahendite manustamisel. B-vitamiine leidub näiteks pärmis, munas, maksas, kaunviljades ja pähklites. B-vitamiinide kompleksi tuleks võtta päeva esimesel poolel koos söögiga või pärast seda. Tasuks eelistada preparaate, kus on sees erinevad B-rühma vitamiinid, sest nad toimivad koos manustades paremini, aidates teineteisel imenduda.

Kevadise väsimuse taga võib olla ka rauapuudus. Raud on aga preparaat, mida n-ö igaks juhuks võtta ei tohi – selle vajadus tasub eelnevalt vereanalüüsiga kindlaks teha. Organism omastab rauda loomsest toidust ehk loomset rauda kergemini, parimad loomse raua allikad on punane liha ja maks. Oluline on mõista, et taimsest materjalist saab organism heal juhul 5 protsenti rauda ning lisaks tuleb juurde manustada C-vitamiini, et imendumist soodustada. Näiteks võiks juua C-vitamiini sisaldavat mahla toidu kõrvale. Samas tuleks ära jätta tee või kohv, ka piima tarvitamine rauda sisaldava toidu juurde, sest see nullib kogu oodatava kasu.

Immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks ja väsimusevabaks kevadeks on eeloleval perioodil oluline, et ka tsingi, oomega-3-rasvhapete ja Q-10 varud oleksid organismis piisavad.

Kas parem on võtta multivitamiini või erinevaid vitamiinigruppe eraldi?

Kõige kindlam on vitamiine mitte osta huupi vaid suhelda ikka apteekriga, kes aitab igaühel individuaalselt parima lahenduseni jõuda.

Kas on võimalik olla enda vastu vitamiinidega liiga helde ja saada üledoos? Mis siis juhtub?

Toidulisandite tarvitamisega ei tasu liiale minna, sest toidulisandite liigannustamisel on võimalik saada küll üledoosi. Tartu Ülikooli kliinikumi andmetel on  näiteks D-vitamiini maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10000 IU/päevas. Lapsed on üleannustamises suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. D-vitamiini mürgistusnähud võivad ennekõike tekkida kestval ülisuurte toidulisandi annuste tarbimisel. Üleannustamisel võivad tekkida kõrvalnähud, nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või väga tugev janu. Sarnased sümptomid esinevad ka teiste toidulisandite üleannustamisel. C-vitamiini üleannustamisest annab organism enamasti märku kõhulahtisusega, aga ka näiteks sügelustundega. Kui vitamiinide manustamisega liialdatakse pikka aega, võib see soodustada neerukivide teket. Piimhappebakterite puhul üledoseerimise ohtu ei ole.

Kui pikalt tuleks vitamiine tarvitada?

Enamikke vitamiine ja mineraalaineid soovitatakse võtta paarikuiste kuuridena.

Kas krooniliste haigustega, näiteks diabeediga inimesed peaksid võtma vitamiine rohkem või ikkagi soovitusliku koguse?

Soovituslikku kogust ei tasu ise, ilma arsti või apteekriga konsulteerimata, kunagi suurendada. Toidulisandite osas peaksid diabeetikud, aga ka prediabeetikud, kindlasti vaatama, milliseid magusaineid toidulisandid sisaldavad – on ka suhkruvabasid toidulisandeid.

Kas vitamiine võttes võib tekkida ebasoovitavaid koosmõjusid mõne teise ainega?

Kui võetakse mõnd vitamiini tavalisest suuremas annuses, võib see tekitada mõne ravimiga küll koostoimeid. Tähtis on ka meeles pidada, et tee, kohv, aga ka teatud maohappe teket vähendavad preparaadid segavad vitamiinide imendumist. Seega suurematel kohvisõltlastel tuleks enne vitamiini võtmist pidada vähemalt tunniajane paus.