IVKH jätkab insuldiravi pilootprojektis uute lahenduste väljatöötamist

Aeg on aju: õppusel harjutati, et aeg patsiendi haiglasse jõudmisest kiire ravi (trombolüüsi) alustamiseni oleks võimalikult lühike. Paremal neuroloogia vanemarst Katrin Põld.

FOTO: IVKH

Ida-Viru Keskhaigla sai eelmisel nädalal Haigekassalt otsuse insuldipatsiendi raviteekonna pilootprojekti rahastamise jätkamise kohta. Uusi lahendusi otsitakse eelkõige aktiivravi järgsele perioodile patsiendi kiiremaks naasmiseks tavaellu, tüsistuste ning kordusinsultide vältimiseks.

«Me tahame selle projektiga muuta insuldijärgset raviteekonda patsiendile ja tema lähedastele arusaadavamaks ja sõbralikumaks ning kõiki osapooli vajalikul ajahetkel kaasavaks», ütles neuroloogia vanemarst Katrin Põld.

Insuldi projekt on keskendunud ägeda ravifaasi järgsele perioodile, kus inimene peab eluga edasi minema. Rohkem kui meditsiin, määravad inimese käekäigu tema iseseisev, sh logistiline toimetulek, töövõime, kaasuvad tunnetuslikud ja vaimsed probleemid. Sel etapil ei ole niivõrd oluline enam haigla aktiivravi võimekus, vaid koostöö taastusravi asutuste ja perearsti keskustega, kogemusnõustajate, sotsiaaltöötajate, insuldi üle elanud patsiendi lähedaste ning laiemalt kogukonnaga.

IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler täpsustas: «Kui Tallinna, Tartu või Kohtla-Järve haiglates osutatakse aktiivravi ühtse standardi järgi, siis pärast haiglast väljakirjutamist võivad igal piirkonnal olla omad eripärad. Sotsiaalset tugivõrgustikku kaasav pilootprojekt aitab välja selgitada ja insuldi üle elanud patsiendi ravis arvestada Virumaa piirkonna eripäradega.»

Insuldi pilootprojekt näeb ette raviteekonna arusaadavamaks muutmist, tulemusnäidikute juurutamist ning rahastamismudeli muutmist. Kuna tegemist on pilootprojektiga, siis projekti käigus võib selguda, et teoreetiliselt kavandatud lahendused praktikas ei toimi, mis on samuti väärtuslik info.

«Pilootprojekti II etapis soovime saada kinnitust hüpoteesile: kui patsiendi ja tema lähedaste vajadused on seatud ravi prioriteediks ja me juhime patsiendi teekonda osapooli kaasavalt, siis on järgnevalt vähem kordusvisiite EMOsse, vähem kordushospitaliseerimisi ja võimalik, et ka vähem kordusinsulte», ütles dr Põld. Ta lisas: «Projekti käigus testitakse uudseid digilahendusi, mis mõõdavad patsiendikeskset tervisetulemit ning muudavad patsiendi raviteekonna info kogu raviprotsessi kestel kõigile osapooltele kättesaadavaks.»