Eestis nõudis gripp eelmisel nädalal esimesed ohvrid

Gripp, haigus, ravimid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Terviseameti andmeil vajas eelmisel nädalal gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune väikelaps.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel. 

Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks. Gripiviiruste osakaal muude viiruste seas on ligi 60 protsenti. 29,5 protsendil juhtudel on haigestumised seotud RS-viirusega.

Ajavahemikus 10. kuni 16. veebruarini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 4009 inimest, grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine kasvas 26 protsendi võrra.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 279 patsienti, üle poole haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja  täiskasvanud patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil. Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida. «Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks,» ütles Sadikova.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtegi gripihaigusjuhtu. 

Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui ka vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda surmaga.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku võõraste inimestega.

Grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestudes tuleb end enne kooli või tööle naasmist korralikult terveks ravida, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Kindlasti ei tohi gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõne haigustunnuse (nagu köha, kurguvalu või nohu) korral külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides tuleb suu katta tasakuräti või selle puudumisel varrukaga.