Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Viis veidrat viisi, kuidas stress sinu keha mõjutab

Copy
Stressil on tervisele üllatav mõju.
Stressil on tervisele üllatav mõju. Foto: Shutterstock

Stress võib mõjutada nii vaimset kui füüsilist tervist ning selle vältimiseks on oluline piisavalt puhata, olla füüsiliselt aktiivne ning pakkuda organismile mitmekülgset ja tervislikku toitu.

Mõnikord reageerib keha stressile veidral moel ning sageli ei pruugi inimesed aru saada, et üks või teine sümptom on tekkinud stressist. Teadlased reastasid seitse ebatavalist viisi, kuidas stress inimesi mõjutab.

  1. Stress võib aju töö pausile panna. Stressi toimel vabaneb kehas adrenaliin ja kortisool, mis vähendavad mõtlemisvõimet, planeerimisvõimet ja eneseväljendust. Stressirohkes olukorras (eksamid, ettekanded või konfliktid) on sageli raske leida õigeid sõnu, meenutada olulist infot või sujuvalt rääkida. 

  2. Stress põhjustab aknepuhanguid. Suurenenud kortisooli sisaldus organismis stimuleerib naha rasunäärmeid ning nahale võib tekkida rohkem vistrikke. 

  3. Stressi tõttu võivad külmetushaigused kauem kesta. Külmetusega kaasnevad ebameeldivad sümptomid, nagu kinnine nina, köha, palavik ja peavalu. Mida suurem on organismis põletiku tase, seda tugevamad sümptomid inimesel tekivad. Suurenenud kortisooli sisaldus põhjustab samuti organismis põletiku taseme suurenemist ja seetõttu võib stress aeglustada keha võimet viirustega toime tulla.

  4. Stress võib aju kahandada. Pikaajalise stressi toimel võivad organismis toimuda geneetilised muutused, mille tõttu moodustub ajus vähem sünaptilisi ühendusi, väheneb ajurakkude omavaheline suhtlus ning hallaine maht. Hallaine on seotud mälu, kuulmise, nägemise, otsuste langetamise ja emotsioonide reguleerimisega. Vähenenud hallaine maht võib suurendada depressiooni riski. 

  5. Stress aeglustab vigastustest taastumist ja kriimustuste ja lõikehaavade paranemist. Stressi toimel suunab organism naha pinnalt niiskust eemale, et ennetada vedelikupuudust siseorganites. See aga vähendab naha võimet uueneda ning paraneda ning seetõttu paranevad stressis inimese kriimustused aeglasemalt.

Tagasi üles