Teadlased avaldavad, mida ei tasu koroonaviiruse kohta uskuda

Hiina medtöötaja mõõtmas kehatemperatuuri, et teha kindlaks haiged inimesed, eelkõige need, kellel on uus koroonaviirus

FOTO: Wei Peiquan / ZUMAPRESS.com/Scanpix

Kaitsemaski kandes kindlasti viirushaigusesse ei jää? Koroonaviirus COVID-19 kohta liigub segadust külvavaid jutte, milles aitavad Science Insideri vahendusel selgust luua epidemioloogiaprofessor Stephen Morse ja patogeeniekspert, dr Syra Madad.

Müüt: Koroonaviirus on kõige ohtlikum viirus.

«See pole tõsi. Ebola viiruse puhul on oluliselt kõrgem suremus,» ütleb dr Madad.

Müüt: Kaitsemaski kandmine kaitseb viiruse eest.

«Maks annab kindlustunde, aga probleem on selles, et inimesed ei kanna neid tavaliselt õigesti,» tõdeb epidemioloog Morse.

On kahte tüüpi maske, selgitab Madad – tavalisi ehk kirurgilis maske kannab üldsus. Tervishoiutöötajad kannavad N95 maski – see on respiraator, mis suudab filtreerida 95 protsenti õhus olevatest viirusosakestest. Maskid peavad läbima testimise, kontrollimaks, et need sobituvad kandja näo ette ideaalselt.

«Inimesed, kes kannavad N95 maski, leiavad selle mõne aja pärast olevat ebamugava. Kui see istub korralikult näo ees, on läbi selle väga raske hingata,» ütleb Morse.

Maskid on nendele, kes on nakatunud koroonaviirusega, mitte niivõrd tervele inimesele.

«Tõhusaks on osutunud käte pesemine – 20 sekundit järjest. Ja kui oled haige, siis kodus püsimine,» tõdeb Madad.

Müüt: Piiride sulgemine peatab viiruse leviku.

Reisikeelud ei ole osutunud kunagi eiriti tõhusaks, kinnitab professor Morse, pigem vastupidi. «Need põhjustavad paanikat ja kaost – inimesed olid tõrksamad oma haigusest teatama.»

Reisimine peab olema keelatud Kesk-Hiinasse, kus viirus levib, leiab dr Madad.

Müüt: Koroonaviirus on kuidagi seotud Korona õllega.

«Ei, ja õlle joomine ei enneta seda samuti,» kinnitab professor Morse.

Korona tähendab ladina keeles krooni – viiruseosakestel on krooni meenutav välimus, väljapoole suunatud väikesed ogad.

Müüt: Koroonaviiruse võib saada lemmikloomalt.

Selliseid nakatumise juhtumeid pole teada, ütleb epidemioloog. «Pigem võib saada lemmikloom koroonaviiruse inimeselt,» lisab Morse.

Müüt: Koroonaviirus loodi inimeste poolt.

«Oleks väga üllatav, kui keegi on leidnud viisi koroonaviirust luua – oleme selles osas loodusest tublisti maas,» märgib professor Morse.

Müüt: Antibiootikumid ravivad viirust.

Viirused ja bakterid on erinevad mikroobid, selgitab dr Madad. «Kasutame antibiootikume bakterite puhul, viirustest põhjustatud haiguste ravimiseks on viirusevastased ravimid. Näiteks hooajalise gripi puhul, mis on viirusest põhjustatud haigus, saame leevendada sümptomeid, andes viirusevastast ravimit Tamiflu. Antibiootikumid selle viiruse puhul ei sobi, kui pole just bakteriaalseid sekundaareid nakkusi.»

Koroonaviiruse vastu on hakatud looma ravimit, kinnitab epidemioloogiaprofessor Morse, aga see on veel katsetamise algfaasis.