Miks langevad inimesed libauudiste ohvriks?

Inimesed langevad sageli libauudiste ohvriks.

FOTO: Shutterstock

2019. aastal levisid välismeedias mitmed libauudised, mida siiski laialdaselt usuti. Näiteks levis Facebookis uudis selle kohta, et Donald Trumpi isa oli KKK (Ku Klux Klan) liige või et USA esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi rahastas Trumpi tagandamise protsessi sotsiaalsüsteemile mõeldud rahast.

Ameerika Psühholoogilise Assotsiatsiooni (APA) andmetel jõuavad sellised uudised sotsiaalmeedia vahendusel ligi 150 miljoni lugejani ning Dartmouthi Ülikooli teadlaste uuringust on selgunud, et libauudised levivad kiiremini kui päris uudised. Teadlaste sõnul on tegu murettekitava trendiga, sest libauudised ei puuduta vaid poliitikat, vaid ka tervise, teaduse, kliimamuutuste ja majandusega seotud valdkondi. 

Peamine selgitus sellele, miks inimesed libauudiseid usuvad, on see, et inimeste kognitiivsed protsessid on kallutatud nii, et inimesed eelistavad infot, mis ühtib nende olemasolevate vaadetega. See tähendab, et Trumpi pooldajad usuvad hea meelega libauudist Nancy Pelosi kohta ja Trumpi vastased libauudist Trumpi enda kohta. 

Kanada teadlased uurisid 3446 ameeriklase käitumist ja mõtlemist ning leidsid, et mida parem analüüsivõime inimestel on, seda paremini oskavad nad eristada libauudiseid päris uudistest. Seos püsis ka siis, kui libauudised ühtisid osalejate vaadetega ning teadlased järeldasid, et inimesed usuvad libauudiseid laisa või pinnapealse mõtteviisi tõttu, mitte niivõrd poliitilise kallutatuse tõttu.

Sarnases uuringus tehti kindlaks, et mida kauem inimesed erinevate uudiste pealkirjade üle mõtlema pidid, seda paremini eristasid nad libauudiseid päris uudistest. See tähendab, et selleks, et mitte langeda libauudiste ohvriks, tuleks pühendada uudiste lugemisele rohkem aega ja loetu üle põhjalikumalt mõelda. Teadlaste sõnul aga on probleem selles, et inimesed kipuvad sageli lugema pealkirju teemasse süvenemata. 

Uuringu tulemuste põhjal soovitavad teadlased inimestel enne uudiste jagamist järele mõelda või fakte kontrollida, et vältida olukorda, mil inimene enesele teadmata valeinformatsiooni levitab.