Pühade ajal kasvab viinaravile tulijate arv

Wismari haigla psühhiaater Jaanus Mumma. Foto: Peeter Langovits

Wismari haigla psühhiaatri Jaanus Mumma sõnul ilmub iga aasta alguses ravile neid, kes pärast pühi viinavõtmisega pidama ei saa, kuid praegu on neid siiski varasemast vähem.

Omal ajal olid Wismari haigla alkoholismiravile mõeldud palatid nii pärast aastavahetust kui ka jaanipäeva pungil täis, nüüd leidub aga veel vabu kohti.

Põhjus on proosaline: alkoholismiravi on tasuline ega ole kaugeltki kõigile kättesaadav. Ühe haiglapäeva eest tuleb välja käia 65 eurot, ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 20 ­eurot, süstid ja ravimid veel lisaks. Vaid ägeda psühhoosiga haiglasse toodud saavad vältimatu abi korras tasuta ravi.

Põhjendus, et alkoholism on inimese enda tekitatud haigus, ei kannata Jaanus Mumma sõnul kriitikat, sest paljudes muudeski tõbedes on inimesed ise süüdi. Kuna alkoholi liigtarvitamise tõttu kannatab nii inimese töövõime kui pereelu, siis võiks haigekassa psühhiaatri meelest ravikindlustusega isikuid siiski toetada.

Mumma sõnul tulevad praegu abi saama põhiliselt nn tsüklimehed, kes vaevlevad pühadejärgse suure joomise järel pohmelli käes ja peavad kogu aeg peale võtma. Haiglas pannakse neile tsükli katkestamiseks ja organismist mürgi väljutamiseks tilguti ning antakse rahusteid ja vitamiine.

Osa neist tuleb ise, osa sugulaste käevangus. Paljud käivad korduvalt – mitu korda aastas. Joomaprobleem on Mumma sõnul Eestis suur, kuid mõned saavad sellega ka ise hakkama.

Neile, kes on andnud endale uusaastalubaduse joomine maha jätta, soovib Mumma ­ainult jõudu. Alustada tuleks psühhiaatri konsultatsioonist. Abi pakuvad ka anonüümsete alkohoolikute grupid ja teised tugirühmad.
Igasuguste koodide pealepanekute ja muude sugereerimiste kohta ütleb psühhiaater, et sõnal on suur jõud ja mõnele need mõjuvad. Tegelikult kasutab ka arst ravimisel psühhoteraapiat ehk sõnalist mõjutamist. Kõik sõltub inimese vastuvõtlikkusest. Esmalt peab joodik aga ise endale tunnistama, et ta on alkohoolik ega saa mõõdukalt alkoholi tarvitada, vaid peab sellest täiesti loobuma.

Millal inimene jooma­tõvest prii on, ei oska kogenud psühhiaater hinnata, sest see on väga individuaalne. Aasta aega kainena on tema sõnul siiski juba hea näitaja. Samas leidub neid, kes pole aastakümneid alkoholi tarvitanud ja siis uuesti libastuvad.

Mumma sõnul võib joomakirg tegelikult aastatega iseenesest väheneda, sest inimene tunneb, et alkohol mõjub ta tervisele halvasti. Oma pika praktika juures on ta näinud neidki, kes pärast nooruse tormilist pidutsemist hiljem alkoholi mõõdukalt tarvitama hakkavad. «Aga neid on vähe,» lisab ta.