Kuidas saada aru, et oled läbipõlemise äärel?

Läbipõlemine seab ohtu vaimse ja füüsilise tervise.

FOTO: Shutterstock

Iga tööga kaasneb teataval määral stressi ning teadlased on kindlaks teinud, et 26–40 protsenti inimestest kogeb väga suurt stressi või läbipõlemist.

Stressi ja läbipõlemise vahe seisneb selles, et läbipõlemine pole vaid emotsionaalne ja füüsiline väsimus, vaid võimetus oma saavutusi väärtustada, liigne küünilisus ja iseloomumuutused. Läbipõlemise tagajärjel võivad tekkida nii vaimse kui füüsilise tervise probleemid. Samuti on läbipõlemisega hädas inimestel suurem õnnetuste risk ning vähenenud produktiivsus tööl. Läbipõlemise ennetamiseks tuleb osata ära tunda järgmised ohumärgid.

  1. Emotsionaalne kurnatus, millega kaasneb sageli selline väsimus, mis ei kao ka siis, kui inimesel on olnud aega paar päeva puhata või pikemalt magada. Emotsionaalsest kurnatusest annab märku ja tunne, et tööpäeva lõpuks ei jaksa inimene enam millelegi reageerida ega midagi tunda.

  2. Sageli esinevad läbipõlemist kogeva inimese iseloomus negatiivsed muutused. Näiteks võib inimene tunda pere ja sõprade vastu märksa vähem huvi, näida kolleegide suhtes apaatne või tunda, et tal puudub side lähedaste inimestega. 

  3. Küünilisus on levinud läbipõlemise sümptom ning see väljendub enamasti selles, et inimene ei suuda enam oma tööd või panust väärtustada või peab oma pingutust tühiseks. Samuti kaob läbipõlenud inimesel huvi töö ja kolleegide vastu ning tal on raske näha oma tegevusel eesmärki. 

  4. Läbipõlenud inimesed võivad tunda, et nad ei saa ülesannetega hästi hakkama või et nende panus ei ole võrreldav kollektiivi panusega. Sageli kaasneb sellega ka vähenenud enesehinnang või hirm, et inimene pole enam oma töös hea.