Arst selgitab, mille vastu peaks olema vaktsineeritud tervishoiutöötaja

Gripi vastu aitab vaktsineerimine. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tervishoiutöötaja vaktsineerimine on vajalik nii töötaja enda kui ka teda ümbritsevate inimeste huvides, sest vaktsineerimata tervishoiutöötaja ohustab patsiente, kolleege ja ka teisi haiglaga seotud isikuid, tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli arst Vivika Adamson.

Tervishoiutöötajate vaktsineerimise korraldamisel Eestis oleks abi sellest, kui tervishoiuasutustele töötataks välja ühised seisukohad, rääkis dr Adamson Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi täienduskonverentsil «Kliinik 2020». 

Vaktsineerimata tervishoiutöötajal on Adamsoni sõnul oma töö tõttu suurem oht haigestuda vaktsiiniga välditavatesse haigustesse, näiteks grippi, leetritesse, mumpsi, punetistesse ja tuulerõugetesse. Võrreldes muu elanikkonnaga on neil lausa 13–19 korda suurem võimalus leetritesse nakatuda. Juba haigestunud tervishoiutöötaja on omakorda ohuks patsientidele, kes on haigusseisundi ja nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu haigustele vastuvõtlikumad.

Adamson rõhutas, et tervishoiutöötajate vaktsineerimiseks on soovitusi antud juba pikka aega. Maailma Terviseorganisatsioon uuendas oma soovitusi viimati 2019. aasta aprillis ja need peaksid olema aluseks ka riiklike vaktsineerimissoovituste väljatöötamisel.

Euroopa riikide tervishoiutöötajate 2019. aasta ülevaade näitas, et 37-s Euroopa riigis on vaktsineerimissoovitused väga erinevad. Keskmiselt soovitatakse tervishoiutöötajatel teha kaheksa vaktsiini. Enim soovitatakse vaktsineerida gripi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Eesti praktika

Eestis soovitatakse tervishoiutöötajatele peamiselt nelja vaktsiini: leetrite-mumpsi-punetiste, gripi, tuulerõugete ning B-hepatiidi vastu, selgitas Adamson. Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini ning tuulerõugete vaktsiini soovitatakse ennekõike onkoloogia- ja lasteosakondade töötajatele. B-hepatiidi vaktsiin on soovitatav vere ja verekomponentidega tegelevatele töötajatele, meditsiiniteaduste valdkonna ja tervishoiu kõrgkooli üliõpilastele.

Gripivaktsiin on soovitatav teha kõikidel tervishoiutöötajatel ja seda soovitust on üha enam ka järgitud. Kui 2015/2016. aastal oli end gripi vastu vaktsineerinud vaid 25,6 protsenti Eesti tervishoiutöötajatest, siis 2018/2019. aastal oli gripivastane vaktsineerimine paranenud kõikides tervishoiuvaldkondades ning kokku oli end vaktsineerinud 48 protsenti Eesti tervishoiutöötajatest.

13-s Euroopa riigis on vaktsineerimine tervishoiutöötajale kohustuslik. Riigiti võetakse selleks tarvitusele erisuguseid abinõusid. Näiteks on vaktsineerimata töötajad viidud üle tööle, kus nad ei puutu kokku patsientidega, mõnel juhul on jäetud tööleping sõlmimata, B-hepatiidi vastu vaktsineerimata meditsiiniüliõpilasi ei lubata haiglasse praktikale jne. Ka trahvid on mõnes riigis tavapärased.

Eestis käsitleb tööalast vaktsineerimist kaks seadust: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Kohalikul tasandil on mõnes haiglas olemas või koostamisel juhendid, kuidas töötajate vaktsineerimist parimal viisil korraldada. Haiglates, kus juhend puudub, on olemas kord uute töötajate vaktsineerimise korraldamiseks.

Dr Adamson märkis, et tervishoiutöötaja vaktsineerimine on vajalik nii patsientide kui ka töötaja enda kaitseks, ja ühiste seisukohtade väljatöötamine tervishoiuasutustele oleks vaktsineerimise korraldamisel suureks abiks.