Kuidas käituda koroonaviiruse kahtluse korral?

Vastupanuvõimelise organismi pant on füüsiline aktiivsus. Foto: Shutterstock

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid, tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja vastaval kokkuleppel koju jääda või kaugtööd teha, teavitab Eesti Haigekassa.

Terviseameti andmeil on alates 26.02.2020 koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik ja Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea.

Riskipiirkonda reisijatel ja riskipiirkonnas elavatel inimestel on haigestumise tõenäosus kõrge.

Koroonaviirusesse haigestumisel või haiguse kahtluse korral tuleb ühendust võtta oma perearstikeskusega või helistada perearsti nõuandeliinile 1220. Erakorralise abi vajaduse korral tuleb kutsuda kiirabi. Perearstikeskusse ega EMOsse ei tohiks kohale minna, kuna nii võib teisi nakatada.

Haigekassa edastab, et koroonaviiruse kahtlusel tugineb perearst terviseameti juhistele. Terviseamet on perearstidele edasi saatnud tegevusjuhise Covid-19 viirushaiguse kahtlusega patsientide käsitlemiseks.

Kui arst peab vajalikuks kodust ravi (võimalik kontakt nakkushaigega või esinevad haigussümptomid), siis väljastab arst haiguslehe või lapsevanemale lapsega koju jäämiseks hoolduslehe. Töövõimetuslehe alusel maksab haigekassa hüvitist tavapärases korras.

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal. Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja haigekassa (alates 9.päevast) inimesele töövõimetushüvitist.

Juhul kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt.

Samuti hüvitab haigekassa haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras.