Eestis suri grippi neljas inimene

Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestis lisandus terviseameti andmeil eelmisel nädalal veel üks gripisurm – haigusest põhjustatud tüsistustesse suri 75-aastane meesterahvas. Kokku on hooaja algusest surnud Eestis gripi tõttu neli inimest.

Esimesed ohvrid nõudis gripp üle-eelmisel nädalal. Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 345 patsienti, neist üle 51,3 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajavate gripijuhtude) ülevaade põhineb Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida- Tallinna Keskhaigla, Tallinna Laste Haigla ja Narva Haigla andmetel.

Laboratoorse kinnituse said 246 gripiviirust, neist 154 olid A- ja 92 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 14 A-gripiviirust, nendest seitse olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm ja viis (H3). Hetkel tsirkuleerivad Eestis üheaegselt kolm gripi viiruse alatüüpi: A-gripiviirus alatüüp A(H1N1), B gripiviirus ja A gripiviirus alatüüp H3N2. Endiselt domineerib A gripiviirus A(H1N1)pdm.

Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid hoiatavad, et A gripiviiruse alatüübiga (H1N1)pdm09 on enimohustatud lapsed ning neil on raskekujuliste vormide tekkimise oht suurem, samas A-gripiviiruse alatüübiga H3N2 seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt võib grippi haigestumuse intensiivsust endiselt hinnata madalaks ja geograafilist levikut laialdaseks. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas eelmisel nädalal gripitaoliste haigestumiste arv 10 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes vaid laste vanusrühmas 0–4 aastat. Teistes vanusrühmades grippi haigestumus kasvas, sealjuures vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 62 protsendi võrra.

Ajavahemikus 17. kuni 23. veebruarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4078 inimest, neist 50,8 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 307,8. Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumine Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, Raplamaal ja Viljandimaal.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas pisut langema, jäädes 56,2 protsendini (7.nädal 60 protsenti), samas hakkas kasvama muude viirustega  seotud haigestumiste arv, neist oluliselt kasvas RS- viirustega (36,8 protsenti) seotud haigestumised. RS-viirusega seotud haigestumiste arv kasvas nädalaga 44 protsenti.  

Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti alla 2-aastaste laste seas. Sagedamini nakatuvad just alla 2-aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, seda eriti lastel ja vanemaealistel.