Lugeja küsib: kas tohin lapse ravimi ise tablettidest pulbriks teha?

Kodus ei tohi mingil juhul tablette ise uhmerdama hakata. Foto: Shutterstock

«Arst kirjutas haigele imikule välja ravipreparaadi, mida tuleks apteegis lasta uhmerdada tablettidest pulbriks. Kas tohiksin tabletid purustada ise kodus?» uurib lugeja.

Vastab Apotheka proviisor Janika Tähnas:

«Kui patsiendiks on keegi, kellele standardsed ravimid, nende annused või ravimvormid ei sobi, tuleb neile valmistada sobiv sees- või välispidine ravim hoopiski eritellimusel, ekstemporaalselt. Mõne haiguse korral on olemas näiteks täiskasvanutele mõeldud ravim, lapse jaoks aga sobivas annuses ravimit mitte. Siis ongi apteekri ülesanne valmistada lapsele tema kehakaalust, vanusest jms lähtuvalt sobivad ravimidoosid. Ekstemporaalne valmistamine hõlmab apteegis mitmeid erinevaid toiminguid: annuste kontroll ja koguste arvutus, tehnoloogilised protsessid ravimi valmistamiseks, jaendamine üksikannusteks, pakendamine, märgistamine, kvaliteedi kontroll ja dokumenteerimine. See on töö, mis nõuab suurt täpsust, keskendumist ja sõltuvalt ravimivormist võib kogu tööprotsess aega võtta mitu tundi. Näiteks pulbrite puhul on vaja koostisosad ja üksikdoosid täppiskaaluga ükshaaval ära kaaluda ja pakendada. Tablettidest pulbrite valmistamisel kasutatakse enamasti abiainena glükoosi, et peita raviaine mõru maitse, mistõttu ei piisa lihtsalt tableti purustamisest ja üksikannustesse kaalumisest.

Samuti võib olla vaja näiteks kapslis olevad graanulid ükshaaval väiksematesse annustesse ümber lugeda või mõne lahuse tegemisel on vajalik hoopiski termiline töötlemine jne. Seda kõike on vaja ikka selleks, et ravimitest saadav kasu oleks suurem potentsiaalsest kahjust, mida ebatäpsed annused või tehnoloogilised võtted kaasa võivad tuua. Kui kodune kaal suudab mõõta enamasti 1–2 grammi täpsusega, siis apteegis kasutatavate kaalude täpsus on 1 mg ehk 1000 korda täpsem, mistõttu pole kindlasti mõeldav, et lastele või loomadele mõeldud pulbrite annuseid kaalutakse koduse köögikaaluga.

Ravimeid iseseisvalt, ilma arsti või apteekriga konsulteerimata, uhmerdada ja uuteks doosideks ümber jaotada ei tohi mitte mingil juhul. Tablette, millel pole peal poolitusmärki, ei tohi ka poolitada, sest ravimi aktiivained võivad siis ebaühtlaselt jaotuda. Ka tableti toimeaine vabanemise eripära võib olla saavutatud näiteks erinevate katete kasutamisega ning nende purunemisel võib ravim kaotada toime täielikult, patsient võib saada alalävise annuse või vastupidi, kogu toimeaine vabaneb viivitamatult, mis võib kujutada ohtu tervisele. Pulbrite valmistamisel arvestab apteeker näiteks valmistatava ravimi kogusega, valides õige suuruse ja poorsusega uhmri, et raviaine kadu oleks minimaalne. Ka tableti peenestamisel on oma tehnoloogilised võtted, kuidas ja kui kaua tuleb pulbrisegu peenestada, et saavutada ühtlane pulbrimass jne.

Tablette võib väiksemateks annusteks jaotada ainult juhul, kui tabletil on selgesti eristatav(ad) poolitusjoon(ed) ning infolehes on märgitud «Tableti saab jagada võrdseteks annusteks». Mõnel juhul on tabletil poolitusjoon, mis on mõeldud vaid tableti väiksemateks osadeks jaotamiseks, et hõlbustada alla neelamist, mitte võrdseteks annusteks jagamiseks, kuna sellisel juhul pole raviaine jaotatud ühtlaselt tableti erinevatesse osadesse.

Ekstemporaalse ravimi valmistamisel on patsiendil oluline teada erinevaid aspekte. Esmalt peab arvestama ajafaktoriga, sest kogu ravimite valmistamise tööprotsess on ajakulukas. Ette võib tulla olukordi, kus apteek peab ravimi valmistamiseks kõigepealt tellima vastavad komponendid. Seejärel tuleb arvestada ka valmistatavate ravimite tööde järjekorraga, sest valmistamiseks võivad olla tellimuse sisse andnud ka juba teised inimesed, mistõttu pikeneb ravimi kättesaamise aeg veelgi.

Ühtegi apteegis valmistamiseks mõeldud retseptiravimit ei tohi inimesed hakata kodus ise valmistama, sest selleks on kindlasti vajalikud ravimite valmistamise tehnoloogilised teadmised, mida apteekrid omandavad kõrgkoolis, aga ka õige tooraine ning spetsiifilised tehnilised seadmed.»

Taustaks – ravimite erinevatest annustamisviisidest on juttu ka «Tuhat tervist» saates.