Maailma Terviseorganisatsiooni teadlaste hinnangul ei ole ka uuem solaariumi-tehnoloogia nahale ohutu. Samuti ei vasta tõele väide, et solaariumis lisaks UVB-kiirgusele kasutatav UVA-kiirgus nahavähki ei põhjusta – lisaks naha vananemise kiirendamisele mängib see rolli ka vähirakkude tekkel.
Solaariumides on UVA-kiirguse tase enamasti sama suur kui keskpäevane päikesekiirgus, kuid võib olla ka kuni 20 korda suurem. UVB-kiirgus seevastu võib solaariumis olla üks viiendik suvise päikesekiirguse tasemest, aga võib ka päikesekiirguse taseme kolmekordselt ületada. Solaariumis käimise teeb ohtlikumaks asjaolu, et solaariumis saab kiirgust kogu naha pind ühtlaselt, päikese käes on õrnema nahaga piirkonnad paremini kaitstud ning kiirgusega ei puutu kokku kogu keha korraga.
Liigne päevitamine põhjustab DNA kahjustusi melanotsüütides ehk naha pigmendirakkudes, mis toodavad nahatooni muutvat melaniini. Heledama nahaga rahvaste puhul põhjustab ka kergem päevitus tõsist DNA kahjustust, mistõttu suureneb regulaarse solaariumis käimise korral oluliselt ka nahavähi risk, kuid ka tumedama nahaga inimestel on regulaarse päevitamise korral nahavähi risk oluliselt suurem.
Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon soovitab solaariumis käimist tervise huvides vältida, sest teadlaste hinnangul suurendab solaariumis käimine basaalrakulise kartsinoomi, melanoomi ja lamerakulise kartsinoomi riski. Rahvusvahelise Nahavähi Organisatsiooni hinnangul ei ole olemas ohutut päevitust – naha pigmendi muutus ehk tumedam jume annab märku DNA kahjustusest ning nahavähi riski suurenemisest. Regulaarne päevitamine ja kaitsekreemide mittekasutamine suurendab alla 35-aastastel inimestel nahavähi riski 75 protsenti.