Uuring: vaid iga viies ealises riskigrupis inimene käib piisava sagedusega silmakontrollis

Nägemist tuleb regulaarselt kontrollida. Foto: Shutterstock

Hiljutise uuringu kohaselt kimbutab 40. eluaasta läve ületanud Eesti inimesi tervisemuredest kõige sagedamini mõni nägemisega seotud probleem. Prilliläätsede tootja Essilori tellitud uuringu kohaselt kurdab nägemise üle iga teine, kuid iga-aastases kontrollis käib vaid iga viies üle 40-aastane Eesti inimene.

Vanusest tingitud nägemise halvenemist on tajunud keskmiselt 76 protsenti kõigist üle 40-aastastest, sealjuures tõusis nägemisprobleemide avaldumissagedus järsult 45. eluaasta täitudes (51 protsendilt 86-le). Enim esineb üle 40-aastastel probleeme lähedale nägemisega.

Pärast 40. elusaastat tekkiva ealise kaugnägevuse ehk presbüoopia esimesteks sümptomiteks on raskused lähedal asuvate väikeste detailide selgel nägemisel, eriti hämaras. Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida ei ole võimalik ravimite, vitamiinide, tervisliku eluviisi või toitumisega ennetada. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varem prillikandja või mitte.

«Laialdane nutiseadmete kasutus ja pikad tunnid ekraani ees väsitavad silmalihaseid, mis toob presbüoopia üha varasemaks, paljudel ilmneb see juba kolmekümnendates eluaastates. On täiesti tavapärane, et 35-aastasel inimesel jäävad raamatu lugemisel «käed lühikeseks» ning ta on sunnitud selge pildi saamiseks raamatu või ajalehe endast kaugemale tõstma,» ütles optometrist Marta Port.

Silmanägemist tuleb kontrollida igal aastal ning mis tahes diagnoosi puhul hakata kasutama silmaarsti või optometristi välja kirjutatud abivahendeid. Kõige tõhusamaks abivahendiks presbüoopia puhul on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui ka kaugele.

Uuringu kohaselt laseb 49 protsenti ehk iga teine ealisse riskigruppi kuuluv inimene oma nägemist kontrollida 2–3 aasta tagant ning 22 protsenti kord viie aasta jooksul. Vanusega kasvab nägemiskontrolli sagedus: kui 49 protsenti 30–39-aastastest laseb silmi kontrollida vähemalt kord 2–3 aasta tagant, siis 40–44-aastastest 60 protsenti ja 45–50-aastastest 70 protsenti.

21 protsenti vastanutest pole pidanud kunagi lugemisel teksti silmadest kaugemale tõstma, 29 protsenti tunnistas, et ei ole suutnud lugeda restoranis menüüd ja 15 protsenti ei tundnud nägemisprobleemi tõttu tänaval ära tuttavat inimest.

«Presbüoopiat ei ole võimalik ennetada ega ravida ning selle edasilükkamise tunnistamine on mõttetu enesepettus – ära see ei kao ja paremaks ka ei lähe. Õigete abivahenditega saab elada täisväärtuslikku elu. Autojuhina peame nägema lisaks teel toimuvale ka armatuurlaua näidikuid, toidu õnnestumiseks võiks retseptist välja lugeda, kas koort läheb pool või kaks klaasi, toidupoes võiks pakendilt välja lugeda, kas toode on tervislik või mitte,» tõi Port vaid mõned igapäevaelu näited.

Ülekaalukas 67 protsenti vastanutest peab 40. eluaastast tekkivaid nägemisprobleeme loomulikuks vananemisega kaasnevaks nähtuseks. Iga kolmas vastaja arvab, et nägemisprobleemid on põhjustatud arvuti kasutamisest.

Novembris tegi uuringufirma Socio kahe nädala jooksul silmanägemisteemalise uuringu, milles osales üle Eesti 549 inimest, vanuses 40–55 eluaastat. Uuringu korraldas prilliläätsede tootja Essilor.