Väärkoheldud laste puhul on märgata suurenenud agressiivsust või vastupidiselt - klammerdumist. Sageli võib vägivalda kogenud laste puhul ka märgata endassetõmbunud ja elurõõmutut olekut, mis on terve lapse puhul ebatavaline. Kiusamise ohver võib kogeda ka regulaarseid hirmuunenägusid või märjata voodit.
Muutumised koolikäitumises
Kui ennist on laps koolis hakkama saanud, siis kiusamise ja väärkohtlemise järel tabavad teda üsna tõenäoliselt keskendumisraskused ja probleemid õppetegevustes. Kui kiusamine toimub koolis, siis võib laps äkitselt avaldada soovimatust teatud tundidesse minna. Tuleb märkida, et pedofiile leidub ka õppeasutustes.
Eale sobimatu seksuaalkäitumine
Väärkohtlemise tagajärjel võib laps ebasündsalt käituda, imiteerida seksuaalkäitumist või kasutada ebasündsaid väljendeid. Lapsega toimuvast saab tihedamini aimu pigem vihjete kaudu, kuna enamasti ei julge lapsed endaga toimunud vägivallast rääkida. Tihti kardetakse karistust või on tekkinud ahistajaga selline side, milles laps kardab, et tema ahistaja saab karistada. Hiljuti tutvustati Eestis Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa väljatöötatud programmi, mis tutvustab eakohast seksuaalkäitumise hindamiskriteeriume. Loodetavasti rakendub programm lähitulevikus kõikidesse Eesti õppeasutustesse.
Kõikide käitumises ja hoiakutes ilmnevate tõsiste ja murettekitavate muutuste puhul on oluline õigesti reageerida. Probleemi lahendamisel on tihtipeale takistuseks lapsevanemate oskamatus. Agressiivne, hirmu süvendav, süüdistav ja äkiline küsitlemine võib lapsele veel enam kahju teha. Tagajärjeks on lapse eemaletõukumine ja usalduse kaotus. Kui märkate lapsevanemana tõsiseid ohumärke, on oluline konsulteerida Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajatega, lasteabitöötajatega ja teiste vastavate spetsialistidega. Leia olulised kontaktid siit.