Teadlased leiavad imelisi seoseid meie soolestiku ja sotsiaalse käitumise vahel

Soolestikus toimuv mõjutab meie käitumist ja meeleolu Foto: Shutterstock

Oxfordi ülikooli uuringust selgub, et sotsiaalselt aktiivsematel ja seltsivatel inimestel on soolestikus rohkem ja mitmekesisemalt teatud liiki baktereid. Leitud on otsene seos inimese mikrobioomi ja käitumuslike kalduvuste vahel.

Värske uuringuga seotud ekspert, dr Katerina Johnson leidis, et soolestikus leiduvad bakterid, seened ja mikroorganismid, mille teatud liikide vähemust organismis seostati varem autismiga, on üldise populatsiooni hulgas samuti korrelatsioonis sotsiaalse hakkamasaamisega. 

Täpsemalt on sotsiaalsemate ja tervemate inimeste soolestikus külluses Akkermansia, Lactococcus ja Oscillospira liiki baktereid. Sotsiaalselt ärevatel ja depressiivsetel inimestel on neid baktereid vähem. Nimetatud baktereid on vähem autismi põdevate laste organismis.

655 inimesega põhjalikust uuringust selgus, et rikkalikum ja mitmekesisem mikrobioom, mida saab seostada parema tervise, sotsiaalse hakkamasaamise ja väiksema ärevustasemega on inimestel, kel on laiem suhtlusvõrgustik. Kasulike bakterite mitmekesisus on seotud ka reisimisega. Selliselt puutume kokku uute mikroobidega läbi keskkonna ja toidu.

Uuring tõestab ka asjaolu, kui pikalt mõjutab imikueas saadud toit iseloomulikku käitumist. Rinnapiima asemel piimapulbritest toitunud beebidel on täiskasvanuikka jõudes vähem nimetatud olulist liiki baktereid. Samuti oli vähem heaolu ja sotsiaalse toimetulekuga seotud baktereid inimestel, kelle toiduvalikust puuduvad piimatooted ja fermenteeritud toiduained.

Probiootikumid (fermenteeritud juust, kimchi, hapukapsas) ja prebiootikumid (täisteraviljad, laugulised) on seega meie heaolule olulisemad, kui me varem arvata oskasime. Uuringust selgus, et inimesed, kes võtavad vajalikke biootikume toidulisanditena, on vähem mitmekesisema mikrobioomiga kui need, kes neid otse toidust saavad.

Dr Katerina Johnson lisab, et väiksem sotsiaalne kokkupuude, liigselt steriliseeritud keskkonnad ja antibiootiline ravi mõjutavad soolestiku mikrobioomi, seega otseselt meie käitumist ja vaimset tervist, aga hetkel veel teadmata määral. Nüüd saame aga kindlalt väita, et peale pärilikkuse ja välise keskkonna on meie iseloomule määrav ka soolestiku mikrofloora.

Märtsis ametlikult Human Microbiome Journalis avaldatav töö on oluline samm nägemaks seoseid ajutegevuse, käitumise ja soolestiku vahel. Dr Johnson märkis, et süvauuringud antud teemal võiksid tulevikus saada määravaks autismi ja depressiooni ravis. Soolestikes toimuv on selgelt seotud inimese sotsiaalse aktiivsuse ja neurootilisusega. Sotsiaalse liigina mängivad suhtlemine ja sotsiaalne toimetulek väga olulist rolli meie füüsilise ja vaimse heaolu tagamisel.