Terviseamet: koroonaviiruse proovi tulemust oodates tuleb püsida kodus

Koroonaviirusega tuleb püsida kaks nädalat karantiinis. Foto: Shutterstock

Inimestel, kes ootavad koroonaviiruse proovi tulemusi või kelle analüüs osutus positiivseks, tuleb nakkushaiguse edasise leviku tõkestamiseks püsida kodus.

Kodusel ravil tuleb viibida täieliku paranemiseni, vältimatute käikude puhul tuleks kanda maski. Samuti tuleb kodus viibides regulaarselt puhastada pindu, millega haigestunu otseselt kokku puutub.

Nakatanut peaks (näiteks toidu hankimisel) aitama keegi tuttav, kes kaitseb ennast haiguse eest isikukaitsevahendeid kasutades ja kes peab rangelt kinni hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad vanemaealised ehk üle kuuekümne eluaasta vanused ning krooniliste haigustega ja/või immuunpuudulikkusega inimesed.

Kulleri kasutamisel tuleb tasuda pangaülekandega ning kulleril peaks paki ukse taha jätma. Vajadusel tuleb abi organiseerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Kuna nakatunud võivad olla ka teised pereliikmed, tuleb haiguse edasise leviku vältimiseks ja oma tervise huvides koju jääda kogu perel.

Kui pereliikmel tekivad antud perioodil sümptomid (palavik või köha) tuleks nõu pidada oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Tõsisema tervisemure (nagu hingamisraskused) korral tuleks helistada hädaabinumbril 112.

Samuti tuleb enda haigestumisest teavitada neid tuttavaid, kellega viimasel ajal on kokku puututud.

Koroonaviirusele ei ole praegu otsest ravi. Sümptomeid, nagu köha ja palavik, saab leevendada käsimüügiravimitega. Juhul, kui sümptomid kaovad ja inimene tunneb end tervena, annab lõpliku tervisehinnangu perearst.

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus. Avalikesse kohtadesse (nagu lennujaam ja sadam) reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Patsiendi koduse Covid-19 ravi juhendi leiab siit.

Kodune ravi on teistele elanikele ohutu, õhu kaudu viirus ei levi

Koroonaviirus levib piisknakkusena inimeselt, kel sümptomid on juba ilmnenud. Seega näiteks

kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu nakkust levitada ei ole võimalik.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Lähtuvalt haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangust on alates 26. veebruarist koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.